„21. sajandi haridust ei saa 20. sajandi teadmistega rakendada,“ osutas Lepajõe usutluses Koolielule. Õpetajakoolituses on tema sõnul erinevaid kitsaskohti: ühelt poolt ei ole õpetajatel piisavalt aega ja soovi koolitustel osaleda, teiselt poolt ei ole ülikoolid kohati valmis sellises mahus koolitusi pakkuma, nagu vaja oleks. „Selleks, et koolituste mahtu suurendada, on vaja raha juurde ja enne on muidugi vaja teha selgitustööd,“ märkis asekantsler. Tema sõnul on väga oluline, et õpetajad suudaksid sammu pidada tehnoloogia arenguga ja ei jääks selles valdkonnas maha õpilastest, kes taolisi teadmisi teraselt ammutavad.

Tänapäeval peaks õpetajakoolitus katma suure ampluaa erinevaid teemasid, mis on aina olulisemaks saanud, olgu selleks siis tehnoloogia integreerimine õppetöösse või erivajadustega õpilaste õpetamine tavakoolides. Kuidas kõik olulised teemad piiratud aja jooksul katta? Lepajõe tõdes, et õppekavas tuleb teha omad valikud: osa teemadest tuleb välja jätta, osa lisada. Suur osa tööst tuleks tema sõnul ära teha juba keskkoolis, kust lõpetajad võiksid paremate teadmistega väljuda.

Tippkohtumisel toodi mitmel korral heaks näiteks Soome, kus õpetajakoolituses on märkimisväärne osa praktikal. „Praktikamaht võiks Eestis suurem olla, praegu on praktika aeg nii lühikeseks tõmmatud,“ tõdes Lepajõe. Samas tähendaks praktikamahu suurendamine seda, et üliõpilasi peaks ühe praktika juhendaja kohta olema vähem, et viimane saaks korralikult praktika juhendamistele keskenduda.

Ka haridusminister Jaak Aaviksoo rääkis tänases Vikerradio saates "Reporteritund" õpetajakoolituse arendamisest. Tema hinnangul on oluline tagada täiendkoolitus ülikoolides nii, et see kaasajastaks pidevalt õpetajaskonda. Teiseks pidas ta väga oluliseks, et õpetajad teeksid rohkem koostööd - et parimate õpetajate kogemused jõuaksid ka neisse koolidesse, mille tulemused ei ole nii head.

"Reporteritunnis" võib kuulda ka lõiku USA haridusministri Arne Duncani mõtteavaldusest, kus ta võrdleb arstide ja õpetajate erinevat ettevalmistust, „Hariduse taseme tõstmiseks on esmalt vaja parandada õpetajate ettevalmistust. Kui räägin õpetajakoolitusest ja sellest, kui halvasti ette valmistatutena täna end paljud noored õpetajad tunnevad, olen sageli öelnud, et kui sama protsent Ameerika arstidest tunneks end sama halvasti ettevalmistatutena, et meditsiiniga tegeleda, toimuks meie riigis ilmselt revolutsioon."

Kuula ka „Reporteritundi“ Vikerraadio kodulehelt, kus Neeme Raud käsitleb tippkohtumisel arutletud olulisi teemasid.

Foto: Dreamstime