
2014. aastal ootab Eesti üldhariduskoole ees muudatus: senine riigieksamisüsteem kaob, gümnaasiumilõpetajad peavad arvestama teistsuguste lõpetamistingimustega. Koolieksam kirjade järgi küll jääb, kuid see on nii sisult kui vormilt hoopis teistsugune kui koolid seni on harjunud tegema.
Tegu on komplekseksamiga, mis peab koosnema kolmest osast: sotsiaalainete plokk, loodusainete plokk ja kooli õppesuunda kajastav plokk. Ja see on ka praktiliselt kõik, mis seaduse poolt on ette antud, kõige muu suhtes on koolidele jäetud vabad käed: eksami vormi, pikkuse, eksamiülesanded ja hindamiskriteeriumid töötab välja iga kool ise. Ühelt poolt väga suur vabadus, teisalt nii suur vabadus, et ajab segadusse: kas tõesti mingeid raamnõudeid ette ei anta? Tulebki kõik ise teha?
Kvaliteetsete eksamiülesannete koostamine, mis oleksid eeltestitud, hindamiskriteeriumid paigas ning mis lõppkokkuvõttes tõesti näitaksid õpilaste teadmiste taset, on tegelikult omaette teadus. Poole tunniga ja põlveotsas neid ülesandeid ei tee. Kui panna kokku liiga raske eksam, võib noorel jääda gümnaasium lõpetamata. Kui liiga kerge, siis ei anna see mingit tagasisidet ei õppimise ega õpetamise kvaliteedi kohta.
20 pilootkooli saavad koolitust
Et koole veidigi eesootavaks ette valmistada, korraldati SA Innove ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames 2011. aasta sügisel konkurss 20 pilootkooli leidmiseks, kes saavad osa koolitustest ning keda juhendatakse eksami eristuskirja (kirjelduse) ja näidiseksamitöö väljatöötamisel. SA Innove õppekava- ja eksamitekeskuse koordinaatori Ada Lumiste sõnul on igas meeskonnas neli-viis inimest: loodusvaldkonna esindaja, sotsiaalvaldkonna esindaja, juhtkonna ja kooli õppesuuna esindaja. Esimene seminar peeti novembris 2011. Seejärel koostasid koolitusel osalenud eksami eristuskirjad, mida analüüsisid eksperdid ning saatsid koolidele ka tagasiside. Märtsis toimus kolm valdkonnapõhist koolitust: eraldi loodusainetele, sotsiaalainetele ja kooli õppesuunale. "Nüüd on meeskonnad koolides tagasi uue ülesandega: koostada näidiseksamitööd,“ selgitas Ada Lumiste.
Komplekseksam ei ole harjumuspärane koolieksam
2012. aasta sügiseni kestev koolitus on pilootprojekt, millele ka haridus- ja teadusministeerium, eksamikeskus ning SA Innove suuri lootusi panevad just tagasiside mõttes. „2014. aastal muutub välishindamise põhimõte,“ lausus eksamikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa. „Ka täna on koolil koolieksami kogemus, aga komplekseksam on täiesti uus asi. Uudne on see, et kool ise otsustab, milline on eksami ülesehitus, kui suure osa eksamist hõlmab loodusainete, kui suure sotsiaalainete osa ja kui palju testib eksam kooli õppesuunda. Kas eksam kestab kaks tundi või toimub see kahel päeval, on see suuline või kirjalik, kas eksam sisaldab praktilisi töid või on ainult teooriaküsimused – kõik on iga kooli enda otsustada. Täielik vabadus! Seda küsivad ka koolitatavad meeskonnad, et kas õigusaktides pole tõesti mitte midagi ette antud. Ei ole. On vaid öeldud, millised on eksami osad."
Pilootprojekti eesmärk ongi välja selgitada, mis on need teemad ja valdkonnad, kus kool komplekseksami ettevalmistamisel tuge ja abi vajab. "On see ülesande või eksamitöö koostamine, hindamine? Tagasiside kahekümnelt koolimeeskonnalt on oluline, plaan on selle põhjal välja töötada näidis- või juhendmaterjalid,“ selgitas Aimi Püüa ja rõhutas veelkord: mitte standardid, vaid just juhend- või näidismaterjalid.
Koolid soovivad näidisülesandeid
Ada Lumiste heidab kiire pilgu senisele tagasisidele: „Tagasiside põhjal võib öelda, et koolid soovivadki konkreetseid näiteid, ülesande tüüpe, hindamiskriteeriume, koguni ülesannete kogumikke, tegelikult sooviti ka mingeid raamnõudeid. Nii et see vabadus on tekitanud ka natuke segadust…Soovitakse ka riiklikku näidisülesannete andmepanka ja kindlasti kolleegidelt häid praktikaid.“
Aimi Püüa lisas, et kui soovime saada kvaliteetseid eksamiülesandeid, millel on kõik näitajad paigas, on palju nõuda, et iga kooliõpetaja nende koostamisega ise hakkama saab. See kõik nõuab õpetajalt palju ajaressurssi ja spetsiaalseid teadmisi testimisest. "Meeskondadest ongi välja tulnud, et vajatakse koolituste tuge ja teisalt ülesandeid. Jah, eksamikomisjon koolis võib valida küll, mis tasemele, mis raskusastmega eksamitöö kokku pannakase, aga mingeid tüüp- ja näidisülesandeid vajatakse, neid võiks ette anda. Ja just sellepärast, et õpetaja saaks keskenduda ikkagi põhilisele ehk õppetööle." Kvaliteetne ülesanne tähendab Püüa sõnul seda, et see on koostatud, eeltestitud, keeletoimetatud, kolleegide poolt üle vaadatud ja hindamiskriteeriumid on paigas. "See on väga mahukas töö.“
Igaüks teeb ise ülesandeid?
Koolid on huvitatud kooli õppesuunda puudutava eksamiosa tegemisest, kuid loodus- ja sotsiaalvaldkonna puhul eelistatakse pigem, et kuskilt tulevad valmisülesanded või oleks ülesannete pank, kust sobivad välja valida. "Praegu tundub, et liiga mahukas on kogu eksamit nii ette valmistada, et iga kool teeb ise ka eksamiülesanded,“ tõdeb Ada Lumiste.
See tundub tõesti ressursi raiskamisena, kui iga viimne kui gümnaasium Eestimaal teeb oma füüsikaülesanded, oma bioloogiaülesanded, oma ühiskonnaõpetuse ülesanded…
„On hea, et meil on kaks aastat aega ja et on praktikute meeskond, kes püüab eksamitöö koostamise algusest lõpuni läbi teha. Ja kui on näha, et tõesti on teatavad valdkonnad, kus pole mõistlik, et iga kool eraldi teeb ülesandeid – see pole lihtsalt efektiivne - siis on aega teha ka vastavaid otsuseid, kuidas koole toetada," lisas Aimi Püüa. "Sest see on väga suur vastutus, mis koole ees ootab.“
Jälgige infot, viige end kurssi!
Kakskümmend kooli saavad komplekseksami asjus teadmisi täiendada, aga ülejäänud? Mida peaksid teised koolid praegu tegema? Aprillis 2014 eksamit ette valmistama hakata on ilmselgelt hilja…
Ada Lumiste sõnul on praegustele osalejatele üks seminar suvel ja üks veel oktoobris, lisaks on planeeritud piirkondlikud infopäevad, kuhu tuleksid oma kogemust jagama pilootkoolid. Neid sai valitud igast piirkonnast vähemalt üks kool, ja see kool oleks ka tulevikus nö tugipunkt teistele. Lisaks valmivad 2012. a lõpuks ka juhend- ja abimaterjalid.
„Soovitan praegu võimalikult palju infot eksamimuudatuste kohta otsida, end kurssi viia. Valmis retsepte ei ole, aga pilootkoolituse materjalid komplekseksami kohta leiab eksamikeskuse kodulehelt: märtsi seminarid ja seminar novembris 2011. Mõistlik oleks juba praegu sügisele mõelda, panna kokku koolieksamit ettevalmistav meeskond, kes siis asja veaks, infol silma peal hoiaks ja kolleegidega konsulteeriks,“ osutas Aimi Püüa.
Loe ka:



