Uus-Meremaa suunab rohkem ressursse madalamate tulemustega koolidele


Avaldaja:Madli Leikop23. Aprill 2012

Uus-Meremaa hariduses rakendatatakse detsiilfinantseerimist ehk süsteemi, kus kool saab rahastust vastavalt sellele, millise sotsiaalmajandusliku taustaga peredest sealsed õpilased pärit on. Sealjuures kõige suurema finantseeringu saavad koolid, kus õpivad vaesemat päritolu lapsed.

Uus-Meremaal aitakse nõrgemaid järjele ka teisel viisil - nii oli riigis pikka aega mureks see, et maoorid jõudsid tasemetöödes tunduvalt madalamate tulemusteni kui inglise keelt emakeelena rääkivad lapsed. „Oleme aru saanud, et oleme kahekultuurne rahvas. Maoorid peavad saama võimaluse säilitada oma keel ja kultuur,“ lausus Uus-Meremaa haridusministeeriumi esindaja Lynne Whitney konverentsil „PISA – võimalus õppida teiste maade kogemusest“. 19. aprillil Tallinnas peetud rahvusvahelisele konverentsile oli Lynn Whitney esinema sõitnud kahtlemata kõige kaugemalt – Uus-Meremaa hariduskorralduse kohta otseallikast kuulda oli elamus omaette.

96%  Uus-Meremaa koolidest on n.ö riigikoolid, 4% erakoolid. Kohustuslik õppeaeg on 6-16 eluaastani. Õppekeel on valdavalt inglise keel, vaid 2% koolides õpitakse põlisrahva, maoori keeles. Õppekava, täpsemalt õppesuunised, on koolidele riiklikul tasandil ette antud, kuid koolidel on vabad käed oma õppekavade ja –suundade kokkupanekul.

Koolidel on Uus-Meremaal suur haldusvastutus, sest koolid on suuresti isemajandavad. Kooli hoolekogu palkab õpetajad ja ülejäänud töötajaskonna, haldab kinnisvara, kontrollib eelarvet.

PISA-uuringute puhul tõdes Lynne Whitney, et rahvusvahelisest võrdlusest olulisem oli nende jaoks teadasaamine, kui erineva tasemega on erinevad õpilasrühmad Uus-Meremaal endas.

Ka Hikita

„PISA-tulemuste poolest oleme tipus (2009. aastal keskmine tulemus 521 punkti, OECD keskmine on 493 punkti), aga hästi ja halvasti toime tulevate õpilaste vahe on meil väga suur – 334 testipunkti,“ lausus Uus-Meremaa haridusministeeriumi esindaja.

Tulemused sõltuvad ka etnilisest taustast, samuti sotsiaal-majanduslikust taustast, täheldatav on ka maoori päritolu õpilaste kehvem suhtumine õppimisse.  „Me ei ütle, et nende taust takistab neil edasi jõudmast, vaid et meie haridussüsteem ei paku neile piisavalt võimalusi,» selgitas Lynne Whitney. „Me ei süüdista õpilasi, vaid räägime sellest, et peame midagi oma süsteemis muutma, et ka nende tulemused paraneksid.“

Maoori õpilaste hariduslik edu on Uus-Meremaale kriitilise tähtsusega. Ka Hikita (võib tõlkida kui juhtimine edule) on strateegia, mida riik rakendab maoori noortele ja koos maoori noortega, kus identiteet, keel ja oma kultuuri tundmine on väga olulisel kohal heade õpitulemuste saavutamisel, need on kõige alus.

Õpetajapoolne hinnang on otsustav

Huvitav oli ka info selle kohta, et Uus-Meremaal ei hinnata õpilaste edasijõudmist mitte  eksamite või testide põhjal, vaid õpetajapoolse hinnangu järgi (Overall Teacher Judgement). Riiklik standard (näiteks lugemises) kirjeldab, misssugused oskused ja teadmised peavad olema õpilasel, et saaks öelda – ta täidab õppekava. Õpetaja hindab, kas õpilane tegutseb all- või ülalpool standardit ning annab vastavalt õpisoovitusi. Õpetajapoolne hinnang põhineb kolmel allikal: õpilase jälgimine klassiruumis, arenguvestlus õpilase ja vanematega ning tõenduspõhine hindamine.  Õpetajapoolset hinnangut ei avalikustata, see on kooli ja riikliku keskasutuse vaheline info. Sellise hinnagu koostab n-ö klassiõpetaja igal aastal iga oma klassi õpilase kohta.

Sekkumisprogramm toetab nõrgemaid

Värskeim algatus Uus-Meremaa hariduses on sekkumisprogramm (Student Achievement Function), mis aitab koolidel oma õpilaste potentsiaali välja arendada ja nende tulemusi parandada. Tähelepanu suunatakse koolidele, kus õpilaste aastatulemused jäävad allapoole riiklikku standardit. Õpetajad määratlevad, mis on kehvade tulemuste põhjused, töötavad välja lahendused, selgitavad, millist abi riigilt vajatakse. Tulemustest teeb kokkuvõtte kooli juhtkond.

Foto: Dreamstime

Loe lisaks:

 

Haridus- ja Noorteamet