"Kõrg­kooli astumise pingereas on see loomulikult suur vahe, aga mujal?" küsib Järlik Õpetajate Lehes. "Eesti hariduspoliitikas on kujune­nud arvamus, et gümnaasiumi püha eesmärk on valmistada noori ette kõrgkooliks ja lapsevanemate unistustes on ainuvõimalikeks erialadeks ärijuht, jurist, arst," osutas ta ja lisas, et reaalsus on midagi muud. Noored soovivad tema sõnul jätkata ka kõrgharidust mitte eeldavatel erialadel: müüja, bussijuht, politseinik, päästja...

"Riigikorrast sõltumatult on ajalooliselt välja kujunenud nii, et suuremate linnakoolide õppekava ja eesmärgid on suunatud ettevalmistusele kõrgkooli astumiseks ja väiksemate koolide (loe maakoolide) õppekava on rohkem suunatud ülejäänud valiku­tele," märkis Järlik, kes peab vajalikuks mõlemaid variante.

Loe lisaks

• Kümne punkti võrra parem haridus
• Gümnaasiumivilistlaste palgatabelit juhib reaalkool