10. detsembril 2009. a. toimus Brüsselis Euroopa Koolivõrgustiku seminar teemal: Kasutajate loodud e-õppematerjalid.

Kohale oli kutsutud erinevate maade hariduselu esindajaid, kes tutvustasid põnevaid algatusi ja projekte oma kodumaal. Samuti olid huvitavad ettekanded ärimaailma esindajatelt, kuidas on võimalik olemasolevaid ärilahendusi kasutada haridusuuenduses.

Jim Ayre Euroopa Koolivõrgustikust andis ülevaate LRE portaali arengust.  LRE portaali puhul rõhutas Jim Ayre keelevabu (Travel well) õppematerjale, mida võib kasutada piltlikult öeldes nii Hiinas kui Eestis. Tihtipeale on keelevabadeks materjalideks loodusteaduslikud animatsioonid ja simulatsioonid.
LRE portaal koondab erinevate maade portaalide õppematerjale. Ka Koolielu Waramu õppematerjalid on leitavad LRE portaali kaudu.
LRE portaal on avatud lähtekoodiga.
Samuti on loodud LRE-vidin, mida on võimalik integreerida teistesse veebikasutajaliidestesse. Näiteks on LRE-vidin juba kasutusel eTwinningu portaalis.
Portaali aadress: http://lreforschools.eun.org/

David Baugh (Learning Central, Suurbritannia) tutvustas õppimist ja õpetamist digitaalses maailmas.
David Baugh andis lühikese ülevaate veebipõhisest tööriistast Digital creator, mida saab eelkõige kasutada videofilmide toimetamiseks ja jagamiseks.
Samuti tõi ta välja, et noorte jaoks on digimaailm elustiil, mitte töövahend.

Eelarvamused, mida noored teevad tehnoloogiaga:
1.    Suhtlemine
2.    Meelelahutus
3.    Õppimine

Tegelikult:
1.    Õppimine
2.    Mängimine
3.    Suhtlemine

Õppimise erinevad astmed:
1. Sisenemine
2. Adopteerimine – õpetamine vanade meetoditega
3. Adaptiivsus – kohandamine enda vajadustega
4. Innovatsioon  - muudab õppimise viise. Õpilased on ise õpetajad ehk õpilane ongi 21. sajandi õpetaja. Uueks õpetamise viisiks on õpilane kui sisutootja, aga siiski mitte „youtube”-stiilis.

Ciaran McCormack (FIS, Iirimaa) rääkis FIS projektist. Üldiselt on vale arvamus, et multimeedia on puhas lõbu. Et tulebki õpilasele kaamera kätte anda ning see on õpilase jaoks meelelahutus toota erinevaid videofilme. Projekti FIS lühend tähendab -  film in school – (film koolis). Filmiprojektid on aineid integreeriv tegevus, mida võib kasutada kõikide ainete puhul, näiteks kirjandus jne.
Projekt põhineb kasutajate toodetud sisul. Enne projekti oli suureks probleemiks, et toodetud sisu jääbki klassiruumi seinte vahele. Selleks tuligi luua platvorm, mis võimaldab jagada loodud videofilme (eurocreator) ning lisada ka web 2.0 vahendid, mis võimaldavad toodetud sisu kasutada e-õppekeskkonnas Moodle või vistutada seda blogides.
Samuti on sisu kättesaadav kõikidel mobiilsetel seadmetel.
Lisaks püüti projektiga lahendada õpetajate suurim probleemat probleemi – isolatsiooni ja üksindust nii  veebis kui üksinda klassi ees seistes. Loodud keskkond peaks võimaldama õpetajatel teineteiselt nõu küsida.
Ciaran McCormack andis ülevaate projektist FIS Book Club (http://www.fisbookclub.com). Projekti taustast: Iirmaal on 20% peredest 0-10 raamatut. Selleks, et parandada lugemust, tuli nö tehnoloogia ümber pöörata – tehnoloogia abil tuli parandada kirjaoskust ja mitte vastupidi.
Projekti sisuliseks tegevuseks on, et lapsed teevad teineteisele videoesitlusi raamatutest. Lapsi motiveerib soob kuulsaks saada ja ise videoesitlusi teha. Ainuke küsimus, millele õpilane peab vastama on: kas see mida ma rääkisin, oli mõtekas? Kui vastus on positiivne võib õpilane oma videoesitluse valitud raamatust portaali üles laadida. Täiskasvanutel ei ole luba sekkuda portaali tegevusse, kõik on õpilaste enda toimetada. Näidatud videoesitlused on erineva pikkusega – mõni laps põhjendab raamatu valikut vaid ühe lausega. Kuid see ei pruugi halb olla, oluline on, et lapse soovitus teisele lapsele mõjub sõnumi lühidusest hoolimata.

Julia Elliot (Crosshall Junior School direktor, Suurbritannia) tutvustas oma kooli uuenduslikku videoõppe suunda. Eelkõige tuleb lapsi motiveerida, et nad tahaksid õppida. Kool peab looma motiveeriva keskkonna. Samuti on olulised järgmised edufaktorid:
1. õppetöösse tuleb kaasata lapsevanemaid. Kaasamine on raske, kuna vanemad töötavad ja ei oma vaba aega.
2. õpilastele tuleb tagada vaba liigipääs ressurssidele. Õpilastele on lubatud kooli tehnilise baasi kasutamine ka peale tunde ning nädalavahetustel.
Muud koolis kehtivad reeglid: õpetaja ei tohi rääkida kauem kui 10 minutit korraga.

http://www.crosshalljunior.co.uk

Alan Bennett (Apple) tutvustas projekti ITunes U. ITunes U põhineb aastaid toiminud ärimudelil: itunes  + ipod, mis tähendab, et arvutipõhisest isiklikust muusikafailide laost (iTunes) on võimalik ipod funktsionaalsust toetavasse kaasaskantavasse seadmesse allalaadida iTunes-muusikafaile.
Projekt iTunes U algas Duke Ülikoolist, kus igale üliõpilasele jagati ipod-seade. Üliõpilastel tekkis koheselt küsimus: kus on loengute hoidla, mida saaks ipod-seadmega kasutada?
Selle ajel tekkiski projekt Itunes U, mis hõlmab tasuta loenguid, mis laetakse itunes-kontolt ipod-seadmesse. Teenus on täiesti tasuta.  Kõik asutused võivad esitada taotluse projektiga liitumiseks. Positiivse otsuse korral saab asutus ise kohandada kasutajaliidese.

Itunes U projekti eelised:
•    Sisu on kättesaadav igal pool maailmas
•    Sisu tootmine ei piirdu ainult riiklike ülikoolide ja üldhariduskoolidega (beyond campus)
•    Lihtne kasutada
•    Kasutajaliides on muudetav ja kohandatav
•    Toetab podcasting-ut
•    Võimaldab lihtsalt leida teemaga seotud teiste tootjate poolt loodud sisu
•    Võimaldab autentida juba olemasoleva itunes kontoga
•    Võimaldab kursuse sisu jagada lihtsal viisil väga paljude kasutajatega
•    Ühildub ipod-toega seadmega
•    Võimaldab lisaks hariduslikule infole ka muusikat kuulata
•    Võimaldab maha mängida videosid ja pdf-faile

Pascal Craeye (KlasCement, Belgia) tutvustas portaali KlasCement. Portaal sarnaneb paljuski uue Koolielu portaaliga. Portaali külge on liidetud kogukonnad, kes toetavad õppematerjalide loomist.
Portaali võib samuti iseloomustada õpetajate Facebook-na.
Portaali külastab 8000 unikaalset kasutajat päevas, sihtgrupiks on õpetajad.
Vedajateks on 20 õpetajat, kes jagunevad aineekspertideks ja toimetajateks. Rahastajaks on haridusministeerium ja  Euroopa projektid.

Üle ega ümber ei saa digaalsest lõhest: enamik õpetajate toodetud materjale ei ole ikt-ga seotud, kuna õpetajad teevad enamasti lihtsaid esitlusi ja töölehti.
Õppematerjalide juurde on loodud hulk kasulikke funktsionaalsusi:
Iga õppeamterjali juures näidatakse viimast viit kasutajat, kes seda materjali vaatasid
Iga õppematerjali juures on nupud: saada meil, jaga seda twitteris, jaga seda facebookis.
Igast õppematerjalide otsingust saab teha rss-voo, mis teeb uute õppematerjalide laekumise jälgimise mugavaks.
Igal laupäeval saadab portaal massimeili vormis uudiskirja kasutajatele meille. Tegelikult luuakse toimetuse poolt 3 erinevat uudiskirja versiooni ning kasutajale saadetakse see, mis vastab enim tema profiilis täidetud andmetele.
Portaalis on loodud kasutajate jaoks punktisüsteem, et stimuleerida õpetajaid materjale looma ja jagama, kuna uuringute kohaselt jagab ainult 5% õpetajatest oma õppematerjale.  Portaali registreerumisel saab õpetaja teatud arvu punkte. Igakordsel õppematerjali vaatamisel ja kasutamisel punktisumma väheneb.
Esineja tõi välja järgnevad probleemid:
1.    Õpetajatel ei ole aega tegeleda õppematerjalide jagamisega. Millegipärast on mehed rohkem jagamisaltid kui naised. Üheks põhjenduseks võibki olla, et meestel on kodus rohkem aega. Samuti on meestel rohkem enesekindlust, et nende loodud materjalid on kvaliteetsed.
2.    Õpetajad kahtlevad tihti enda loodud materjalide kvaliteedis.
3.    Kogu protseduur saada õpetajad materjale jagama on keeruline ja aeganõudev.
4.    Probleemid õppematerjalide autoriõigustega.

Teemu Leinonen  (TaiK – Helsingi Kunsti ja Disaini Ülikool, Soome) andis ülevaade TaiK suundadest ja teooriates haridusvaldkonnas. Muudatusi haridussüsteemis näitab ka Helsingi Kunsti ja Disaini Ülikool tekkimine 3 ülikooli ühinemisel. Tänapäeval on loomulik, et majandus ja disain kuuluvad kokku.
Õpikeskond Fle3 (http://fle3.uiah.fi) lahendab õpilasekesksete teadmisi genereerivate tegevuste puudumise koolis. Keskkond võimaldab arendada koostööd õpilaste vahel ikt-vahendeid kasutades.
Esineja tutvustas lühidalt projekti Mobiled (http://mobiled.org, mis võimaldab arengumaade õppijatel kuulata audiomaterjale mobiiltelefoni vahendusel olenemata viimase margist ning väljalaske aastast.
Praegu on trendiks isiklikud õpikeskkonnad (personal learning environments).
Sellega seoses tõi autor välja iganenud teemad õppetöös nagu testid ja eksamid, kraadiõpe, institutsioonid, suletud grupid, suletud õpikeskkonnad, õpiobjektid, tekst.
Seevastu iseloomustavad personaalseid õpikeskkondi  virtuaal-sotsiaalne staatus(maine), portfolio, internet, võrgustikud.