Neist on säilinud ca 160 hoonet, millest koolidena tegutseb täna alla poole, edastab muuseum oma pressiteates. Nende kõrval saab rääkida üha enam seltsimajadest, raamatukogudest ja ka  elamisfunktsioonist, mis kunagistes koolimajades koha on leidnud. Näitusel eksponeeritud 22 koolihoonet annavad kõneka läbilõike tollaste koolimajade stiilisuundumustest tänaseni säilinute hulgas. Lisaks saab ajalooliste fotode abil aimdust ka nendest hoonetest, mis tänaseks kaduvikku on läinud.

Ülevaate teema mahukusest annab kaart, millele on kantud 1920.–30. aastatel maale ja alevitesse ehitatud uued algkoolimajad.

Põgusalt tutvustatakse 1920. aastatel korraldatud arhitektuurivõistlusi koolimajade tüüpprojektidele, samuti kooliehituses olulist rolli mänginud Põllutöökoja Ehitustalitust.

Kogu perioodil pöörati suurt tähelepanu maa-arhitektuurile ja sealhulgas maakoolide ökonoomsusele, modernsusele ning veel enam traditsioonilisele ehitustavale. Selle tulemusel kerkinud sajad koolimajad moodustavad veel tänagi meie maa-arhitektuuri paremiku.

Näitus on välja kasvanud kuraatori samateemalisest magistritööst.

Näituse koostaja Sandra Mälk
Näituse kujundaja Marge Pervik-Kaal
Näituse tõlge Vaike Vahter
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital

Näitus jääb avatuks 2. septembrini 2012