MEPi algatajaks on Model European Parliament Foundation, mis loodi 1994. aastal Hollandis, organisatsioon on laienenud ka ELi liikmes- ja kandidaatriikidesse. Kogu Euroopas on projekti saatnud suur populaarsus nii õpilaste kui õpetajate hulgas. Euroopa Parlamendi simulatsioonisessioonid toimuvad kolmel tasandil: regionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel. Rahvusvahelised sessioonid toimuvad kaks korda aastas: kevadel ja sügisel.

Seitse resolutsiooni kolme päevaga

Simulatsiooni eesmärk on tutvustada noortele, kuidas toimub töö Euroopa Parlamendis ning aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule. Eestis aitab Mudel Euroopa Parlamenti korraldada MTÜ Euroopa Maja.
Riigikogu saalis toimunu oli tegelikult pika töö tulemus, n.ö tipphetk. Enne seda toimus kolm päeva töö komisjonides füüsilise asukohaga Tallinna inglise kolledžis. Komisjonidele andsid nõu teemavaldkondadega kokku puutunud poliitikud ja eksperdid, varasemalt on noori nõustanud näiteks Marek Strandberg, Urve Palo, Taavi Rõivas, Viktorija Ladõnskaja, Marko Mihkelson, Kalle Palling, Mart Laar jpt.

Ette valmistati seitse resolutsiooni. Siseasjade komisjon tegeles teemaga “Kuidas reageerida Euroopas tõusuteel olevale paremäärmuslusele?” (Komisjoni esimehed Ann Hargi ja Anna-Helena Saarso Tallinna reaalkoolist). Välisasjade komisjon murdis pead, kuidas peaks Euroopa Liit reageerima olukorrale Lähis-Idas, pidades silmas Iraani ja Iisraeli konflikti. Arutelu juhtisid Elise Kütt ja Deivi Õis Tallinna inglise kolledžist. Sotsiaalkomisjon otsis lahendusi probleemile “Kuidas vähendada laste vaesust Eesti?“. Komisjoni juhtisid Marlen Ulrika Elisabet Kakkori Tallinna Kristiine gümnaasiumist ja Emilia Tragon Põltsamaa ühisgümnaasiumist. Keskkonnakomisjoni teema oli  “Kuidas saaks Euroopa Liidus edendada vastutustundlikku ja loodussõbralikku tarbimist?” (Silver Robert Mirzojev Miina Härma gümnaasiumist ja Andry Padar Rocca al Mare Koolist). Hariduskomisjon mõtiskles, kuidas suurendada Eestis elavate vähemusrahvuste konkurentsivõimet ühiskonnas (Sigrid Savva Ülenurme gümnaasiumist ja Anette Vetik Tallinna inglise kolledžist). Maaelukomisjon tegeles Eesti ühe valusaima probleemiga: “Kuidas tõsta elukvaliteeti maapiirkondades?” Komisjoni esimehed olid Epp Hargi Tallinna inglise kolledžist ja Kaarel Kotkas Tallinna reaalkoolist. Ning majanduskomisjon otsis vastust küsimuslele, millele  Euroopa tipp-poliitikudki pole seni lahendust leidnud: “Kuidas lahendada euroala kriis?” (Karl Reinkubjas ja Mihkel Veski Rakvere gümnaasiumist).

Täitsa nagu päris

Riigikogu saalis oli kõik juba nagu päris. Kui silmad sulgeda, ega siis kohe aru saanudki, kas on Riigikogu istung või simulatsioonimäng, vast häälte nooruslik kõla ja mõtete värskus reetis siiski MEP-i toimumise. Parasjagu arutleti selle üle, kuidas maal ettevõtlust käima saada. Noored leidsid, et 30-40 töökohta on pealinnas väga väike arv, aga ühele väikealevile või külale võib see osutuda elupäästjaks, seega ei tohiks riik käega lüüa, et ah, mis neist väikeettevõtetest toetada. Tähtis on ka hariduse saamise võimalus, maakooli õpetaja palk peaks olema sama suur kui linnakooli õpetaja oma, rohkem õpetajaid tuleks maale tööle suunata. Väga tähtis on korralik infrastruktuur – kui puuduvad teed, bussiliiklus ja internetiühendus, ei saa ka ettevõtlust arendada. Saal siiski maaelukomisjoni resolutsiooniga „Kuidas tõsta elukvaliteeti maapiirkondades?“ rahule ei jäänud ning hääletusel jäi see vastu võtmata.

Euroopa Parlamendi simulatsioon põhinebki Euroopa Parlamendi töökorral. Komisjonide resolutsioonid tulevad viimasel päeval peaassambleel ettekandmisele ning kaitsmisele, on küsimuste-vastuste ning avaliku debati voor, samuti saab teha parandusettepanekuid. Kõige lõpus toimub hääletamine resolutsiooni vastuvõtmise kohta. Riiklike sessioonide põhjal valitakse õpilased, kes sõidavad Eestit esindama rahvusvahelistele sessioonidele.

Pildid: Madli Leikop