Riigi IT-koordinaator: arengut takistab suure visiooni puudumine


Avaldaja:Merje Pors09. Juuni 2012

Infoühiskonna senisest kiiremat arengut Eestis takistab lisaks eri asutuste vähesele koostööle ja ressursinappusele eelkõige ühtse suure visiooni puudumine, leiab tänavu märtsis riigikantseleis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunikuna tööle asunud Siim Sikkut.

Sikkut nentis, et kindlasti võiks olla eri ametkondade vahel senisest rohkem koostööd IT-alal. "Üks põhjus, miks ka minu ametikoht loodi, on kohatine asutuste omavahelise koostöö nappus. Kõigil on paratamatult kiire kogu aeg ja ei jõua mõelda kolleegi peale, kellega peaks äkki ka aru pidama. Minu roll ongi sellistes kohtades mõtteid juurde süstida," rääkis Sikkut BNS-ile antud intervjuus.

Samas nentis Sikkut, et napib ka suurt ja ühtset visiooni IT arendamiseks. "Lisaks koostööle on minu arvates siiski asi ka suure ühtse visiooni puudumises. Meil on visioonikaid inimesi üksjagu, kuid nad tihtipeale ei satu üksteisega rääkima ja mõtteid ning kogemusi vahetama," nentis Sikkut. See ei puuduta tema hinnangul üksnes riigiasutuste omavahelist suhtlemist, vaid riigi suhtlemist ka erasektori ja vabakondadega.

Kolmanda takistava tegurina tõi Sikkut välja ressursinappuse. "Me ise peame end küll IT-riigiks, kuid tegelikkuses tegeleb küllalt vähe inimesi IT kasutamisega erinevatel aladel. Seda peetakse IT-meeste asjaks ja IT-mehi on meil teadupärast vähe," rääkis Sikkut. "Tahaks saada rohkem inimesi IT-alal kaasa mõtlema."

Visiooni loomiseks ongi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning riigikantseleis alanud töö dokumendi kallal, mis paneb paika Eesti infoühiskonna visiooni ja arengukava kuni aastani 2020.

Sikkuti sõnul peab dokument valmima hiljemalt tulevaks kevadeks. "Sellepärast ka, et selle alusel saab hakata valdkonnas Euroopa vahendeid kasutama," selgitas Sikkut.

Visiooni koostamise põhitöö jääb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teha. "Kindlasti hakkavad eri valdkondadga tegelema erinevad töögrupid, kuid tahaks, et nende ümber tekiksid sellised teemapõhised vabama arutelu ringid, kus on ka inimesi, kes võibolla igapäevaselt selle konkreetse teemaga ei tegelegi," rääkis Sikkut. Lisaks jõuavad olulisemad strateegilised küsimused tema kinnitusel ka kõiki olulisi Eesti IT-valdkonna osapooli koondava infoühiskonna nõukogu lauale.

Sikkut asus tänavu kevadel tööle riigikantselei strateegiabüroos info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunikuna. Riigi IT-poliitikat koordineeriva ametiisiku ametikoha nägi ette valitsuse tegevusprogramm, mille kohaselt tuleb riigi IT-poliitka koondada ühtse juhtimise alla.

Allikas: BNS

Foto: Dreamstime

Haridus- ja Noorteamet