Selleaastase Metsaülikooli esseekonkursi teemaks oli „Tuleviku kool“. Konkursile esitasid oma mõtteid tulviku kooli osas üle 50 gümnaasiumiõpilase üle Eesti.
Välja valiti kolm tähelepanuväärseimat tööd, mis avaldatakse ajakirjas Akadeemiake ning Metsaülikooli kodulehel. Samuti kutsutakse parim esseist selleaastasesse Metsaülikooli.
Kolme kõige tähelepanuväärsema töö autorid olid Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilane Kristiina Liiva, Pärnu Ülejõe gümnasist Kristiina Ojamets ja Tuuli Lõhmus Hugo Treffneri gümnaasiumist.
Esimese koha saanud Kristiina Liiva kirjutas oma essees, et kardab tuleviku koolile mõeldes kõige rohkem, et enam ei väärtustata eesti keelt ega kirja: „Kui eesti keele etteütluse saab laps ,,kahe“, siis vaadatakse sellele läbi sõrmede nagu minu ajal ebaõnnestunud tirelile. Kuid kui juhtub inglise keele hinne e-tunnistusel olema madalam kui ,,4“, ollakse põhimõtteliselt läbi kukkunud ja terendav prestiižne ametikoht asendub lihttöölise omaga“.
Samas tõi teise koha saanud Kristiina Ojamets oma essees välja, et muutused koolisüsteemis on vältimatud, kuid meie võimsuses on neid ise suunata ja kujundada. "Selleks, et koolielus rajaneks õpetaja ning õpilase suhe üksteise mõistmisel ja austusel, haridussüsteem taotleks kõigi heaolu ja elus hoitaks traditsioone, tänu millele jääb kool püsima oma headuses ja olulisuses, on vaja kõigi tahet ja meelekindlust asju muuta, kuid ka säilitada“.
Kolmanda koha saanud essee autor Tuuli Lõhmus rõhutas, et teadmisterallil pole tähtis võit, vaid tähtsad on protsess ning osavõtt.
Tänavuse konkursi võttis žürii liige Rein Taagepera kokku järgmiste sõnadega: „Vigu kinni naelutada on hea, lahendusi välja pakkuda on parem!“.
Esseekonkursi žüriisse kuulusid Rein Taagepera, Priit Perens, Halliki Harro-Loit, Toivo Maimets ja Kuldar Rosenberg. Esseekonkurss on sissejuhatus tänavusele Metsaülikoolile teemal "Haridus. Haritus", mis toimub Käärikul 8.-12.august.
Metsaülikool tänab kõiki konkursil osalenuid.
Allikas: BNS



