Keeleõpetajate täiendkoolituses riigiti suuri erinevusi ei ole


Avaldaja:Madli Leikop21. Juuni 2012

Euroopa keeleoskusuuringu juures oli tähtis roll taustaküsimustikel. Oluline on teada, missugune on keeleoskus, aga oluline on ka, miks see oskus on just nii suur või vähene nagu parasjagu on. Järeldusi tutvustati Tallinnas toimunud pressikonverentsil.

Tähelepanu keskmes olid need taustategurid, mida saab sihipärase hariduspoliitikaga muuta, näiteks vanus, mil võõrkeelte õpetamine algab, või õpetajate koolitamine. Taustaküsimustikke oli kolm: valimisse kuuluvale õpilasele, valimisse kuuluva kooli III astme võõrkeelte õpetajatele ja valimisse kuuluva kooli direktorile.

Varasem õpe tagab edu

Euroopa keeleoskusuuringu tulemused näitavad, et varasem võõrkeeleõppe algus tagab parema võõrkeele oskuse, samuti mõjutab parema tulemuse saavutamist enama arvu võõrkeelte ja antiikkeelte õppimine ning teatud määral õppemaht. Positiivne mõju on testitud keele oskusele sellel, kuidas õpilased tajuvad oma vanemate sama keele oskust ning sellel, millised on õpilaste võimalused testikeelt kasutada traditsioonilise ja uue meedia abil.

Koolide keeltele spetsialiseerumises on riigiti märgata erinevusi, suurim erinevus on selles, kui palju tundides sihtkeeles räägitakse. Muu – kool pakub ettenähtust rohkem võõrkeeli, jaotab suure klassi rühmadeks, IKT-vahendite olemasolu, välismaiste õpetajate arv jms – on väiksemate erisustega.

Räägi tunnis võõrkeeles!
 
Õpilased, kes arvavad, et keeleõpe on kasulik, saavutasid parema tulemuse, ning õpilased, kes arvavad, et keeleõpe on raske, saavutasid kehvema tulemuse. Positiivselt mõjutab keeleoskust see, kui nii õpilased kui õpetajad tunnis keelt sagedamini kasutavad.

Keelemappi eriti ei kasutata

Taustaküsimustik näitas, et üldiselt on Euroopas keeleõpetajad hästi kvalifitseeritud, kõrgesti haritud, spetsialiseerunud keele õpetamisele. Suhteliselt vähe erinevusi leiti riigiti ka õpetajate ametisse määramises ja õpetamise kogemuses, kuigi erinevused olid selles, mitut keelt õpetajad on õpetanud. Üldiselt on vähe osaletud õpetajate vahetuses, riigiti erineb märkimisväärselt ka võõrkeeleõpetajate arv. Euroopa keeleõppe raamdokumendi koolituse võimalus ja raamdokumendi kasutamine. Keelemapi koolitusi on veidi ühtlasemalt olnud, kuid tegelikult kasutatakse keelemappi küllalt vähe. Õpetajate osalemises täiendkoolituses riigiti suuri erinevusi ei ole.

Fotol hetk pressikonverentsilt 21.06.2012. Koolielu arhiiv.

 


 

Haridus- ja Noorteamet