Integreeritud gümnaasiumi ja põhikooli ei lahutata seadusega – seadusesse jääb võimalus integreeritud munitsipaalgümnaasiumide tegutsemiseks. Küll nähakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ette põhikoolide ja gümnaasiumide käsitlemine funktsionaalselt lahus.

„Põhikool ja gümnaasium on hariduslikult erineva sisuga õppeasutused. See ei pea tähendama seda, et need kolitakse eraldi koolimajadesse ja võetakse ametisse kaks direktorit,“ sõnas Aaviksoo. „Küll aga on mõistlik funktsionaalne lahusus.“

Viimane tuleks teha eelkõige nii, et kõik põhikooli lõpetajad igal pool üle Eesti tajuksid, et üks etapp hariduselus on läbi ja edasi tuleb teha valik.

„Ja kõikidel põhikooli lõpetajatel sõltumata sellest, kas gümnaasium on samas majas või ei ole, oleksid need võimalused võrdsed. Et ei oleks olukorda, kus laps pannakse esimesse klassi just sellisesse kooli, kus on gümnaasiumiosa, et seeläbi tagada talle 12 aastat kooliteed. Kõik põhikoolid peavad olema võrdsed,“ rõhutas minister.

Kõik, mis puudutab õppekavasid, rahastamist, välishindamist, saab Aaviksoo kinnitusel olema funktsionaalselt lahku viidud. „Tasapisi, sõltuvalt sellest, kuidas suudame investeerida ja kuidas areneb meie koolivõrk, saab asutused ka administratiivselt lahku viia,“ lisas ta.

Eelmisel nädalal valitsuskabinetis heaks kiidetud Eesti hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtete alusel valmistab haridus- ja teadusministeerium 1. oktoobriks ette seaduseelnõud Eesti hariduskorralduse kaasajastamiseks.

Aaviksoo sõnul peab hariduskorraldus tagama, et kvaliteetne haridus oleks kõigile õpilastele kõikjal Eestis kõigil haridustasemetel võrdselt kättesaadav, milleks on vaja teha senises hariduskorralduses mitmeid muudatusi ja muuta seadusi.

Allikas: BNS