Teder saatis esmaspäeval riigikogule ettepaneku viia erakooliseadus kooskõlla põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega eestikeelsele õpetusele, teatas õiguskantsleri avalike suhete nõunik BNS-ile.

Erakooliseadus lubab riigil ja kohalikel omavalitsustel asutada erakoole, kus kooli pidaja valib ise õppekeele. Seadusega jäetud vabaduse kasutamine läheb aga vastuollu põhiseadusega. "Nimelt on põhiseaduse mõtte järgi hariduse andmise eesmärk mitte pelgalt üksikisiku kasu, vaid ühiskonna toimimine laiemalt. Haridus peab tagama peale inimese hakkamasaamise ja isiksuse arengu vajalikud eeldused demokraatia toimimiseks, samuti ühiskonna sidususe ja arengu, sallivuse ja kultuurilise mitmekesisuse," märkis õiguskantsler.

Põhiseadusest tulenevalt on riik seega õigustatud ja ka kohustatud tagama igaühele eestikeelse õpetuse andmise ulatuses, mis annab inimesele keele näol tööriista enda elu ja ühiskonnaelu korraldamisel. Selle kohustuse peavad Eestis elavate inimeste ees võrdselt täitma nii seadusandlik ja täitevvõim kui ka kohalikud omavalitsused, väitis Teder.

"Seepärast on seadusandja kohustatud looma õigusraamistiku, mis tagaks eesti keeles õppimise võimaluse igaühele. Seda olenemata sellest, kas riik või kohalik omavalitsus annab haridust avalik-õiguslikus või eravormis. Täitevvõim ja kohalikud omavalitsused peavad omakorda seadusest juhinduma ja tagama põhiõiguse realiseeritavuse. Vastasel juhul oleks rikutud igaühe põhiõigus saada eestikeelset õpetust," seisab õiguskantsleri ettepanekus.

Eesti õppekeelele üleminek seadustati juba 1993. aastal. Hiljem pikendati selleks ette nähtud üleminekuaega. Riigikogu võttis 2010. aasta 9. juunil vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mille järgi gümnaasiumi õppekeel on üldjuhul eesti keel. Sellest reeglist saab teha põhjendatud erandeid vabariigi valitsuse loal.

Tallinna ja Narva linnavolikogud taotlesid erandi tegemiseks lube, kuid enamus taotlustest jäeti rahuldamata. Seejärel otsustas Tallinna linnavolikogu kasutada erakooliseaduses ettenähtud võimalust ning asutas sihtasutuse Tallinna Vene lütseum, et minna mööda seaduses sätestatud eesti õppekeele nõudest ning jätkata linna toel gümnaasiumihariduse andmist vene keeles. Sama võimalust on lubanud kasutada ka Narva.

Allikas: BNS