Eksperimendivooru parima tulemuse saavutas Kai-Chi Huang Taiwanist (üldarvestuses 5. koht). Kokku osales 43. rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil 378 õpilast 80 riigist. Kuldmedali sai 45 õpilast, hõbeda 71 ning pronksi 92. Diplomiga “Kiitusega märgitud” auhinnati 63 õpilast.

„Tervelt päeva jagu oli Tartu maailma füüsikapealinnaks. 80 riigi noored tõestasid oma füüsikateadmistega, et noorte huvi loodusteaduste vastu on üleilmne ja tulemused silmapaistvad. Muidugi rõõmustame ka Eesti kuld- ja hõbemedalite üle,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

„Kuldmedali saajaid oli 21 riigist, sealhulgas ka Eesti võistkonna liige – kevadel Tallinna Reaalkooli 11. klassi lõpetanud Jaan Toots (õp Toomas Reimann),“ rääkis olümpiaadi organisatoorse komitee juht, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige Ene Koitla. „Jaan oli absoluutarvestuses oma tulemusega 32. kohal. Paraku ei olnud tal võimalik oma medalit vastu võtta autasustamistseremoonial Nobeli preemia laureaadi Sir Harold Kroto käest, kuna Jaan lendas juba üle-eelmisel päeval Washingtoni, kus ta esindab Eestit rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil,“ lisas Koitla.

Ka teised Eesti võistkonna liikmed esinesid suurepäraselt: kõik ülejäänud 4 võistkonna liiget pälvisid hõbemedali. Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumi lõpetanud Tanel Kiis (õp Vahur Pohlasalu), võistkonna noorim liige, sügisel Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis 9. klassi minev Kristjan Kongas (juhendajaks Olav Kongas), Tallinna Inglise Kolledžis abituuriumi alustav Kaur Aare Saar (õp Guido Vegmann) ning Andres Erbsen Tallinna Reaalkoolist (õp Rain Vellerind, Toomas Reimann, Eero Uustalu, Mart Kuurme).

Välja anti ka mitmeid eriauhindu: Massachusetts Institute of Technology parimale tütarlapsele määratud auhinna pälvis hõbemedali-väärilise tulemuse saanud Venemaa võistkonna liige Alexandra Vassiljeva. Ka kõige innovatiivsema lahenduse eriauhinna sai Venemaa võistleja.

Olümpiaadi akadeemilise komitee juhi Jaak Kikase sõnul saadi võistkondade esindajatelt palju kiidusõnu ülesannete kohta. „Ülesanded polnud ilmselt lihtsate killast, mida näitavad ka võistlejate kogutud mitte väga kõrged punktisummad, kiidetud on aga ülesannete füüsikalist sisu. Palju tähelepanu pälvisid uudsed IKT-lahendused. Positiivse tagasiside teenisid ka kõik teised olümpiaadi raames korraldatud teadusüritused.”

Viimasel rahvusvahelise žürii koosolekul IPhO2012 kokkuvõtteid tehes ütles IPhO president Hans Jordens, et Eestis toimunud olümpiaadi korraldus oli tipptasemel, millise saavutamiseks järgnevatel korraldavatel riikidel annab tõsiselt pingutada.

Eesti algatused – IPhOt võõrustava linna nimetamine maailma füüsikapealinnaks ning tippülikoolide karjääripäev – pälvisid kõigi IPhO-l esindatud riikide poolehoiu ning jäävad kestma ka järgnevateks olümpiaadideks.

Allikas: BNS

Vaata ka Aktuaalse Kaamera uudislõiku!