Vajaduspõhine õppetoetus hakkab eeldatavasti kehtima järgmisest aastast, teatab ministeerium oma pressiteates.

Lisaks plaanib riik rakendada eriala- ja tulemusstipendiumeid, mille eesmärk on ergutada noori paremini õppima ning valima ka ühiskonna tervikliku arengu jaoks vajalikke erialasid. Kaalutakse olemasolevate stipendiumide mahu suurendamist.

Riik on võtnud üliõpilaste vajaduspõhise toetuse üheks kõrghariduse prioriteediks. Vajaduspõhiste toetustega kahekordistub õppetoetustele eraldatav summa – ca 8 ja poolelt miljonilt eurolt 17 miljonile eurole.

Üliõpilastele on täiskoormusega õppimise kõrvalt jäetud võimalus käia ka osakoormusega tööl. Täiskoormusega õppesse asunud tudeng enam õppemaksu maksma ei pea ning nende vahendite arvelt on võimalik finantseerida oma õpingutega seotud kulusid. Jätkuvalt on soovi korral võimalus kasutada elamiskulude katmiseks riiklikult garanteeritud õppelaenu.