
Mis võiks veel paremini mõtted koolitööst eemale juhtida kui rattaretk suvisel Eestimaal? Koolijuhid ühitasid siiski suve- ja töömeeleolud ning kolmas rattaretk, mille üldpealkiri võiks olla „Kuidas elad, Eestimaa kool?“, viis paarkümmend Eesti koolijuhti 7.-9. augustini Viljandi maakonda ja kuueteistkümnesse kooli.
Ühe osaleja, Valga põhikooli direktori Tarmo Posti sõnul saidki retked alguse nii, et suvel rattaga ringi sõites jõuti juhuslikult väikestesse, kaunitesse kohtadesse, kuhu auto või bussiga matkates naljalt sisse ei põika. Huvitavad hooned, muuhulgas ka väikesed koolimajad, olid suvel aga kinni. Nii jäi üle vaid nentida, et tore koht küll, aga tahaks rohkem teada saada…
Nüüd pääseb rattaretkel ka koolimajadesse sisse, sest nii on ette kokku lepitud.
Esimene koolijuhtide rattaretk toimus 2010. aastal ning blogist võib selle kohta lugeda järgmist: Kuumuse kiuste istume 11. augustil ratta selga ja väntame läbi osa Valgamaast. Teekonnal avastame ettejäävaid tegutsevaid ja unustatud koole ning märkamatuks jäänud asulaid, vahetu kontakt loodusega ja retkelistega annab tervema enesetunde ning indu uueks õppeaastaks. Õpime õues kogudes, kogedes ja kogemata.
Rattaretk nõuab osalejatelt kõigepealt loomulikult jalgratast, aga võhma peab ka olema, sest päevas läbitakse paarkümmend kilomeetrit, harvad pole ka 50-kilomeetrised päevad. Osalejaid enne natuke testitakse ka, et kui suur on ühe või teise rattasõidukogemus, selle järgi saab sõidu tempot seada.

2011. aasta rattaretk viis Võrumaale ning 2012. aastal siis Viljandimaa ehk „Kuidas elad, Viljandimaa kool?“
Tarmo Posti sõnul külastati näiteks Viljandi gümnaasiumi, Saarepeedi kooli, Suure-Jaani gümnaasiumi. „Kokku käisime läbi 16 kooli. Ajasime töö- ja suvejuttu koos, uurisime, mis on koolijuhtide mured, suuremad probleemid.“

Kildu kooli lugu kuulamas. Koolijhtide rattaretk Viljandimaale 2012.
Mis need siis on, õpetajaid ei jätku?
„Õpetajaid jätkub, õpilasi ei jätku. See on koolijuhi kõige suurem mure. Meelde jäid mõisakoolid, need on ikka uskumatult suur väärtus. Mõisakoolis õppimine mõjutab kindlasti lapsi positiivselt, sellisel keskkonnal saab ainult hea mõju olla.“

Kooliaasta alguseni on kolm nädalat, kuidas Valga põhikool 1. septembril alustab?
„Suuremalt kui kunagi varem, koolide ühendamise tulemusel saab meist Valgamaa suurim põhikool 900 õpilasega. Ootame pikisilmi uue maja valmimist, ehitustööd käivad. Alustama peame erinevates kohtades üle linna, vanasse koolimajja kõik ei mahu. Aga me saame hakka,“ on direktor Tarmo Post kindel.


Fotod 2012. aasta koolijuhtide rattaretkest: Tarmo Post



