Uuring: tavakiusamine on küberkiusamisest kordades sagedasem


Avaldaja:Madli-Maria Naulainen15. August 2012

Meedia ning uurijate väited, nagu oleks küberkiusamine dramaatiliselt suurenenud, olles nüüd koolikiusamise põhisisuks, on liialdatud, ütleb psühholoog Dan Olweus, Norra Bergeni ülikooli doktor. Toetudes oma uuringule, kinnitab Olweus, et eelkõige tuleb tegeleda tavakiusamise ennetamisega.

Vaatamata murettekitavatele pealkirjadele meedias avaldas Norra uurija Dan Olweus Bergeni ülikoolist uurimuse tulemused, mis tõestasid, et tavapärane kiusamine koolides ja mänguplatsidel on küberkiusamise kõrval palju sagedasem. “On väga vähe teaduslikku alust, mis näitaks, et küberkiusamine on viimase viie-kuue aasta jooksul kasvanud, tegelikult ei ole see väga sage.”

Olweuse uurimus põhineb 450 000 Ameerika Ühendriikide 3.-12. klassi ja 9000 Norra 4.-10. klassi õpilaste vastustel. Küsitlusi viidi läbi aastail 2006-2010, samal ajal tutvustati ka kiusamise ennetusprogrammi. Kõik õpilased täitsid Olweuse kiusamisteemalise küsimustiku, mis uuris õpilase isiklikku seost kiusamisega - seda nii ohvri kui kiusaja rollis. Küsimustiku ühes osas uuriti ka õpilaste kogemusi küberkiusamise teemal.

18% küsitletud Ameerika Ühendriikide õpilastest ütles, et neid on kiusatud, samal ajal kui ainult 5% kaebas küberkiusamise üle. Kiusatavatest õpilastest 80% ütles, et küberkiusamine on vaid tavalise kiusamise üks vorm koolikiusamise kõrval. 3% tunnistas, et nad küberkiusavad teisi. Analüüs näitab, et 80-90% õpilastest, keda on küberkiusatud, olid ka tavapärase verbaalse, füüsilise või kaudsema kiusamise - suhtluse kaudu levivate valede või halbade kuulujuttude - ohvrid. Ka kiusajad ise olid küberkiusamise kõrval ka tavakiusamise läbiviijateks.

Tavakiusamise üks osa

“Need tulemused viitavad sellele, et praegune digitaalne meedia on tegelikkuses uued “ohvrid” ise loonud”, ütles Olweus oma avalduses. “Olla küberkiusatud või küberkiusata kaasõpilasi, näikse olevat suures osas tavakiusamise üks osa, kus digitaalse meedia kasutamine on ainult üks võimalikest vormidest, sealjuures mitte eriti suure tähtsusega vorm.”

See ei tähenda loomulikult seda, et küberkiusamine pole koolis ja väljaspool seda probleemiks, märkis Olweus. Küberkiusatud lapsed, nagu ka tavakiusamise ohvrid, kannatavad tihti depressiooni, madala enesehinnangu ja isegi enesetapumõtete all, ütles ta.

Ometigi on tema sõnul raske eristada, mis on just küberkiusamise ja mis tavakiusamise tagajärg, sest enamasti on arvuti vahendusel kiusatud lapsed ka tavakiusamise ohvrid. “Sellegipoolest on mõned küberkiusamise vormid, nagu näiteks piinliku või ebamugavust tekitava pildi või video postitamine, kindlasti väga negatiivse mõjuga. Seetõttu on vajalik ka küberkiusamist tõsiselt võtta nii uurimustes kui ennetamises,” osutas Olweus.

Suurendada kartust vahele jääda

Ta soovitab, et koolid ja kogukonnad panustaksid nii aega kui tehnoloogiat küberkiusamise juhtumite anonüümsele tuvastamisele ning selle põhjal õpilastele tulemustest selgelt ja avatult teada andmisele. See strateegia suurendab tunduvalt paljastamise tajutavat riski.

Loomulikult on igasugune kiusamine vastuvõetamatu, aga ülekaalukas keskendumine küberkiusamisele jätab tähelepanuta tavapärase koolikiusamise. Nagu iga sotsiaalse probleemi puhul, armastab meedia mahlakaid pealkirju, mis sisaldavad “uusi” kiusamise vorme, seda mõistet proovitakse isegi seadustada. Mida aga tegelikkuses tuleks teha, on meedia rahustamine ja kiusamise ennetamine.

“Nähes, et tavakiusamine on võrreldes küberkiusamisega koolides valdav, on loomulik soovitada koolidel suunata oma jõupingutused just tavakiusamise vältimisele ja ennetamisele. Ma ei taha küll küberkiusamist tühisena näidata või selle tähtsust vähendada, aga ma arvan kindlasti, et küberkiusamine tuleks asetada õigesse konteksti, mis annaks reaalsema pildi selle loomusest”, ütleb Olweus.

Võib ainult aimata, mida tunnevad lapsed, keda rünnatakse mänguplatsil ja nende arvutites. Ilmselgelt on parim lahendus kiusajate, kes teevad teiste elu põrguks, harimine ja distsiplineerimine.

Refereeritud: Eurek AlertTech Crunch, foto: Tech Crunch

Loe lisaks: