Kolme viimase aastaga on Eesti Gruusiale välisabi andnud üle 12 miljoni krooni, tänavu lisandub seda veel viie miljoni krooni eest. Sellest abist on Gruusia Hirvehüppe – mis on Eesti Tiigrihüppe analoog – nõustamine olnud üks suuremaid ja olulisemaid Eesti abiprojekte.

Eesti nõunike abiga pandi 2006. aastal paika strateegia, mille järgi pidid eelmise aasta lõpuks olema kõikides Gruusia koolides arvutiklassid (arvestusega üks arvuti 20 õpilase kohta) ning kõik koolid pidid olema varustatud internetiühendusega.

Esimene eesmärk on enam-vähem täidetud. Olude sunnil on üksikuid erandeid, näiteks Gruusia-Abhaasia administratiivpiiril asuv Ganmukhuri kool. Paar aastat tagasi kinkis koolile korraliku arvutiklassi president Mihheil Saakašvili isiklikult. Kui aga möödunud augustis sõja ajal Vene armee ja abhaaside üksused külast üle käisid, olid nende lahkumise järel kõik arvutid koolist kadunud. Muidu ei lõhkunud grusiinide vaenlased külas midagi. Uusi arvuteid pole kool aga tänini saanud.

Ootamatu probleem

Teise eesmärgi täitmisel tekkis ootamatu probleem, kuid mitte eestlaste süül. Koolide internetiseerimise konkursi võitnud Gruusia sideettevõte Telenet alustas kiiresti tööd, aga läks eelmisel aastal pankrotti ja tõstis käed üles. „Nad maksid küll riigile selle eest trahvi, aga trahv ei lahendanud probleemi,” ütleb Gruusia haridus- ja teadusasutuste infrastruktuuri riikliku agentuuri juht Irakli Todua.

Eesti poolt Hirvehüpet nõustanud Nele Leosk SA-st E-Riigi Akadeemia tunnistab samuti, et kuigi grusiinid on muidu õppinud arvutit ja internetti koolitundides hästi kasutama, siis koolide internetiga varustamist võib pidada kõige suuremaks ebaõnnestumiseks.

Todua sõnul oli tänavu kevadeks internetiga varustatud umbes 30 protsenti Gruusia koolidest. Uus siht on saavutada eesmärk 2011. aastaks, seda Gruusia valitsuse ja riigi ühe suurema mobiilioperaatori Magti koostöös.

Probleeme on eelkõige Gruusia külarajoonide koolidega, eriti mägedes asuvate külakoolidega. Gruusia pealinnas Thbilisis, samuti teistes suuremates linnades on juba kõik koolid internetiseeritud.

Näiteks Thbilisi kesklinna suurimas, üle 2000 õpilasega 51. koolis on 102 arvutit ja neli arvutiklassi, näitab kooli IT-mänedžer Tamara Verulašvili. Pea aegu kõik arvutid on varustatud internetiühendusega, mis on küll kahjuks veel üsna aeglane, lisab ta.

„Õppeprogrammid on meil internetis juba üsna arenenud, eriti matemaatikas, ajaloos ja geograafias, kus me peaaegu kõi gis tundides kasutame arvuteid ja internetti,” räägib Verulašvili, kes on ise endine matemaatikaõpetaja. „Näiteks geograafias on meil iga Gruusia rajooni kohta internetis interaktiivne programm, mis lastele väga meeldib.”

Nele Leosk tõstab grusiinide innukusest elektroonsete õppematerjalide kasutamisel positiivse näitena esile selle, et Gruusias on LeMilli nime kandva õppekeskkonna kasutajaid rohkem kui kõikides teistes riikides kokku. LeMill on veebipõhine keskkond õppematerjalide otsimiseks, loomiseks ja jagamiseks (http://www.lemill.net.

Eesti olulisemad abiprojektid Gruusias

••    Gruusia patrullpolitseinike koolitamine Paikusel, Eesti diplomaatide kooli stipendiumiprogramm terveks õppeaastaks Gruusia noortele diplomaatidele, Tallinna ülikooli projekt Gruusia sotsiaalvaldkonna avaliku teenistuse ja mittetulundusühingute spetsialistide koolitamiseks.

••    Gruusia koolide arvutiõppe ja internetiseerimise programmi Hirvehüpe nõustamine, kutsehariduse kvaliteedi parandamise projektid, abi riigijuhtimise ja vanglasüsteemi reformimisel, ombudsman’i institutsiooni loomisel.

••    Gruusia politsei ja piirivalve võimekuse suurendamine võltsitud reisidokumentide avastamisel.

Allikas: Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/uudised/471877

Autor: Jaanus Piirsalu