Aruande koostas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning see sisaldab andmeid 34 riigi, sh 21 ELi liikmesriigi hariduse kohta, märgib Euroopa Komisjon oma pressiteates.

"Aruanne on hindamatu abivahend poliitiliste otsuste tegijatele nii üksikutes riikides kui ka kogu Euroopas.  Liikmesriigid tunnistavad, et investeeringud haridusse on Euroopa tuleviku ja pikaajalise heaolu eeltingimus," ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.

Teine põhiprobleem hariduses on õppijate sooline ebavõrdsus. ELis asub kõrgharidust omandama naisi ligikaudu kolmandiku võrra rohkem kui mehi ning Eestis on see suhtarv enam-vähem sama.
Aruandest selgub ka, et kolmanda taseme hariduse rahaline tulusus suureneb pidevalt ning riigi pikaajaline kasu kõrgharidusest maksutulude lisandumise ja muude säästude näol ületab haridusele tehtavad kulutused peaaegu kolm korda.

„Andmed näitavad selgelt, et hariduskulud on väikesed võrreldes sellest saadava tuluga. Rahuloluks ei ole põhjust. Aruandest selgub, et on vaja läbi viia reforme, et muuta haridus ajakohasemaks ja nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks atraktiivsemaks," selgitas volinik Vassiliou.

Samuti näitab aruanne, et 86% ELi riikide noortest omandab eeldatavasti keskhariduse ning et Euroopa on endiselt eelistatuim sihtkoht väljaspool kodumaad õppijatele.

Aruandes käsitletakse ka selliseid teemasid nagu väikelaste haridussüsteemid, põlvkondade vaheline liikuvus kõrghariduses, haridusele tehtavaid kulutusi mõjutavad tegurid, 15-aastaste karjääriootused, õpetajaskonna koosseis, eksamite mõju kesk- ja kõrgkooli pääsemisele jt. Tutvu lähemalt siin.