Aaviksoo: testide põhjal on Eesti õpilaste tase üle keskmise


Avaldaja:Merje Pors18. September 2012

Märksõnad:

, ,

Kategooriad:Hariduselu

Haridusminister Jaak Aaviksoo ütles riigikogus arupärimistele vastates, et haridustestidest nähtuv nõrkade teadmistega õpilaste osakaalu tõus jääb statistilise vea piiresse ja üldiselt on tase üle keskmise.

Aaviksoo sõnul on ka ministeerium märganud, et rahvusvaheliste olümpiaadide tulemused võiksid olla paremad, vaatamata nende tulemuste äärmisele hüplikkusele, millest ühe aasta lõikes on raske järeldusi teha.

„Aga me peame arvesse võtma ka tõsiasja, et paljud riigid treenivad sihikindlalt ja spetsiaalselt rahvusvaheliste olümpiaadide jaoks oma meeskondi, võttes need tavakoolidest ära ja allutades aastatepikkusele eriettevalmistusele,“ tõdes Aaviksoo. „Olen veendunud, et vabas Eestis päris niisuguste meetodite kasutamine ennast ei õigusta. Seepärast ei ole ministeerium planeerinud ka niisuguste spetsiaalsete jõupingutuste tegemist olümpiaadi tipptaseme saavutamiseks.“

Jaak Aaviksoo.JPG
Foto: Terje Lepp

PISA uuringu tulemuste kohaselt oli OECD keskmisega võrreldes Eestis vähem testi tippsooritajaid.

„See probleem on ilmselt suurem kui statistiline viga ja seetõttu osundab teatud süsteemsele probleemile. Ka see tähelepanek korreleerub muude tähelepanekutega, mis puudutavad loomingulist lähenemist haridusele, loovuse arendamist, keerukamate seoste loomise oskust, vähem tähelepanu faktikesksele ja teadmiskesksele õppele,“ selgitas Aaviksoo. „Nii et püüame mõjutada praktilist õppekava täitmist koolides kui ka muuta välishindamise süsteemi, mis sarnaselt PISA testile peaks rohkem kontsentreeruma mitte teadmiste kontrollile, vaid eesmärgiks seatud õpiväljundite, teatud pädevuste ja kompetentside arendamisele.“

Aaviksoo sõnul jääb 2009. aasta PISA uuringu tulemustest nähtuv nõrkade õpilaste osakaal populatsioonist statistilise vea piiridesse.

„Samas, üldise taseme poolest on Eesti üks vähestest Euroopa Liidu riikidest Soome, Hollandi ja Belgia kõrval, kus nõrkade teadmiste ja oskustega õpilaste osakaal nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteaduses on väiksem kui Euroopa Liidu põhioskuste sihttase aastaks 2015,“ sõnas Aaviksoo. „Nii et nende õpilaste osakaal, kes kolmes valdkonnas ei suuda seda miinimumtaset täita, on siiski suhteliselt madal, aga selle protsendi kasv kindlasti väärib tähelepanu, kui see osutub statistilisest veast suuremaks.“

Allikas: BNS

Samal teemal

 

Haridus- ja Noorteamet