Avalikkuse ette jõudnud koolivägivallajuhtum Valgast on taaskord tõstatanud arutelu selle üle, kuidas haridussüsteem saaks sarnaseid juhtumeid ennetada ja vältida, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega paneb riik näiteks koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide teenuse tellimise koolijuhi õlule ning omavalitsuse rahakotile - kui viimasel paaril aastal pigistas riik silma kinni, kui kool õpetajate palga või õpikute soetamise rahast ka tugipersonali teenuste eest maksis, siis nüüd enam nii ei tohi.

"Kui me räägime vajadustepõhistest teenuste tagamistes, siis tegelikult võib juhtuda see, et teenuse tagamine võib muutuda pigem võimalustepõhiseks ehk kui palju on kohalikul omavalitsusel ressursse, ja teine asi, kui palju omavalitsus või kooli juht üldse seda tugispetsialistide teenust väärtustab," ütles Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Triin Kahre.

Riik panustab maakondlikesse õppenõustamiskeskustesse tänavuse 750 000 euro asemel uuel aastal kaks korda rohkem - samas näitas mullune Praxise läbi viidud keskuste rahulolu-uuring, et enim tunnevad koolid puudust just spetsialistist koolis kohapeal.

Samal teemal:

• Ministeerium algatas koolivägivallajuhtumi uurimiseks teenistusliku järelevalve
• EPLi juhtkiri: Piinamine Eesti koolis
• Haridusministeerium ja politsei uurivad koolivägivalla juhtumit
• Koolivägivald sünnitab heidikuid
• Politsei kinnitusel ei näita koolivägivald vähenemise märke
• Kas koolivägivald on paratamatu?