Hea koolilehe retsept


Avaldaja:Merje Pors15. November 2012

Koolilehe tegemise õpetamist kooli õppekavas ei ole, kuid õpilased on usinad katsetama ja iseõppimise tulemusel on valminud järjest huvitavamaid koolilehti, millest teistelgi on üht-teist õppida.

Sel eesmärgil toimuski  9.-11. novembril Tapa  gümnaasiumis üleriiklik kooliõpilaste meedialaager, kus õpilased said omavahel kogemusi jagada ja arutada, milline on hea koolileht. Meedialaager on mõeldud selleks, et õpilaste omavahelise õpetamise ja õppimise käigus saada juurde teadmisi, mis on koolilehe valmimisel see õige retsept, mis seal kindlasti peab olema, mida kindlasti ei või olla ning mis võib olla.


Küsimusele, kuidas teha head koolilehte, vastas meedialaagri juhendaja Mihkel Tamm, Tartu Ülikooli ajakirjanduse III aasta tudeng: „Oleme arutanud seda küsimust ka õpilastega ja tundub, et kõige olulisem on leida tasakaal: et oleksid kajastatud koolielu jaoks tähtsad teemad; et ei läheks „liiga pehmeks“; et oleks koolielu arendamisel mingit kasu. Teiselt poolt - et ei oleks ka liiga tõsine, vaid leiduks tasakaal koolielu tõsiduse ja lustlikkuse vahel.“

Ja kuidas seda õpetada?  „Meie siin osundame nendele külgedele, kuidas teha uudiseid, arvamuslugusid, olemuslugusid, kuidas neid üles ehitada ja mis on sealjuures tähtis. Meie ei ütle mis on õige või vale, teha võib mitut moodi,“ selgitas Tamm.

Õpetaja suunamine

Küsimusele, kas õpetaja/juhendaja/huviringi juhendaja peaks sekkuma õpilaste koolilehe tegemisse ning mil määral ja mis küsimustes, vastas Mihkel Tamm: „Õpilased ei pruugi alati teada, mis on koolilehes sobilik ja mis on vajalik, kõige parem. Kui õpilastel tekib küsimusi, siis võiks olla küll keegi, kes nõu annab või lehe üle vaatab, et lausa lubamatul viisil teemat ei kajastata ja et ka eetikast lehetegijatel aimu oleks.“

IMGP2079.JPG

Fotol Mihkel Tamm. Pildistas Hanna-Liis Hiire.

Lehe ülesehitus
Kas õpetate ka koolilehe ülesehitust, millistest osadest see koosneb? Mihkel Tamm selgitas: „Sellele küsimusele pole otsest vastust, ükski pole õige ega vale. Põhiline ülesanne on õpetada, kuidas teha meediat ja kuidas sellest aru saada. Kujunduslikult ülesehituselt on koolilehel palju rohkem vabadusi kui mõnel teisel lehel ja koolilehel on ka rohkem loomingulist vabadust nii sisu kui vormi poolest. Siin pole akadeemilist rangust, rohkem on minnalaskmist lubatud. Koolileht peab aitama lahendada koolielu mure küsimusi, samal ajal ei tohi see muutuda kooli laimavaks väljaandeks. Meediaõpetaja roll on suunata ja leida tasakaal, anda ülevaade, kuidas teha meediat ja kuidas sellest aru saada - seda nii koolilehe puhul kui üldse.“

Laagris fotode tegemise grupis osalenud Miina Härma gümnaasiumi 9. klassi õpilase Gregor Randla sõnul tuli ta meedialaagrisse selleks, et uurida, kuidas talle koolilehe fotograafi töö võiks sobida ja meeldida.  „Me teeme koolilehte, mille nimi on Tabula Raasa. Enne laagrit ei teadnud ma kuigi palju fotokatest: kuidas saab fotodel valgust muuta ja kuidas pilti ilusamaks muuta."

Teema kogu kooliperele

Gregori hinnangul on hea koolilehe retsept see, et seal oleks midagi koolile teemakohast, mis sobiks kogu lugejaskonnale - nii algklassidele kui gümnaasiumile. "Meil olid probleemiks söögiajad ja söögijärjekorrad ja siis sellest tegimegi loo," tõi ta näite. Miina Härma gümnaasiumi leht on paberkandjal ning maksab 80 senti.

Meedialaagris oli Tabula Rasa toimetusest kohal kolm inimest ja koolilehes on kokku 10-15 inimest. "Keegi toimetuses ei istu käed rüpes ja kõik saavad mingi ülesande. Meil 11. klassi õpilane koordineerib koolilehe tegemist - ta on peatoimetaja ja täna siia laagrisse ei tulnud, sest arvas, et teab juba kõike, mida siin õpetatakse," selgitas Gregor.

Koolilehel õpetajast juhendaja puudub ja õpilased teevad seda täiesti iseseisvalt. "Me saame koolilehe tegemisega täiesti ise hakkama ja õpetajast, kes juhendaks, puudust ei tunne. Kui õigekirja probleemid tekivad, siis lähme eesti keele õpetaja juurde, aga seda juhtub ka väga vähe. Vahepeal oli probleemiks, et koolilehes on vähe õpilasi, nüüd on olukord parem," märkis noormees. "Koolilehte on tore teha, sest siis saab ise ka väga palju teada, tegime näiteks loo kooli 10 ruumist, kus õpilased pole kunagi käinud,“ lisas ta.

Paldiski gümnaasiumi 8.klassi õpilane Emma Kinnunen teeb oma koolis koolilehte Tormilind, mis ilmub iga veerandi lõpus. Toimetuses on umbes kaheksa 5.-12. klassi õpilast, fotograafi ei ole ja igaüks annab ise omalt poolt pildid. "Üldiselt on õpilased huvitatud koolilehe tegemisest, mõnda tuleb veidi tagant utsitada. Vahel on probleemiks hea teema leidmine ja mõni ei jõua tähtajaks valmis, on väga aktiivsed ja neil pole lihtsalt aega. Koolilehte peab tahtma teha, sundida ei saa kedagi," rääkis Emma. Huvijuht koordineerib toimetuse tööd ja saadab loo tagasi, kui midagi on vaja parandada.“ Hea koolilehe retsept Emma arvates on, et oleks huvitav ja igal vanusel oleks midagi lugeda.

Autor: Tiina Kilkson

 



Haridus- ja Noorteamet