Lauamäng  on Eesti algupära, mis sest, et prantsuse keeles. Aga eestlaste poolt välja mõeldud ja teostatud. Creative Intelligence Group OÜ loovjuhi Hedvig Everti sõnul sai kõik alguse siis, kui ta veel ise Tallinna inglise kolledžis prantsuse keele õpetajana töötas. „Algul oli sisseelamisega tegemist, aga siis hakkasin märkama mustreid selles, mis on õpilastele keeleõppes raske. Need asjad olid aastakäikude ja rühmade kaupa samad. Õpetajana katsusin leida alternatiive ja lahendusi välja pakkuda, aga need olid lühiajalised, suurt efekti ei olnud. Tundsin, et tahan teemaga süvitsi tegeleda. Uurisin õpetamis- ja õppimisteooriaid. Samas võtsin lauamängu mõttes n-ö osadeks, otsisin, missugused elemendid on ühes tavalises mängus osalejatele nii haaravad. Uurisin ja katsetasin, kas haaratavust ja õpetatavat ainet saab siduda nii, et õppimine ei oleks raske, vaevaline, tehislik, vaid mänguline ja motiveeriv. Sellest lähtusin,“ meenutas Hedvig Evert. „Mõtlesin omaette kõik välja. Tundus, et sellest saaks teha päris õppevahendi ja oma ettevõtte, et pakkuda keeleõppele alternatiivset lähenemist mistahes koolis.“

Õppemäng CONTACT sai valmis oktoobri lõpus. Töö kestis poolteist aastat: alustati nullist ehk mõttest, et „midagi võiks olla“, ja lõpetati mängu testimisega koolides. Meeskonda kuulusid veel Rocca al Mare kooli prantsuse keele õpetaja Susanna Aija, Tallinna prantsuse lütseumist Rahel Kard ning Eestis üks tuntumaid prantsuse keele spetsialiste Markko Mattus, kes nüüd töötab Belgia Euroopa Kooli eel- ja algkooli juhatajana.

Mängitakse reaalseid olukordi

Tegu on lauamänguga, kus erinevates situatsioonides kohtuvad Euroopa riikide elanikud ning peavad oma suhtlusoskusega Prantsusmaa pealinnas hakkama saama. Kord tuleb mõelda, kuidas saada kõige mugavamalt Louvre'i juurest Montmartre'ile. Teinekord jälle, kuidas seletada taksojuhile, et rahakott jäi koju. Või hoopiski selgitada kelnerile, et tellisite coq au vin'i asemel ju hoopis bouillabaisse'i.  Mäng on täis huumorit, kultuuri, miimikat, näitlemist, avastamist ja arutelusid; kogu oma loovuse ja fantaasia saab käiku lasta. Õppimine toimub justkui märkamata. Mängu juurde kuuluvad ka reeglid, õpetaja juhend, õpilase tööleht, enesehindamisskaala jpm.  Mäng ei ole mõeldud päris algajale prantsuse keele õppijale, aga algtasemest A-2 piisab.  Ja sobib see põhikooli ja gümnaasiumisse. Rohkem infot mängu kohta.

Ja siiski, miks just prantsuse keel? Seda ei õpita meie koolides ju massiliselt…

„Olen ise prantsuse filoloog, sellest oli lihtsam alustada. Inglise keelel oleks muidugi suurem kõlapind, aga inglise keele õppematerjale on ka kõige rohkem. Seda keelt on palju toetatud. Ja inglise keelt on kergem õppida, sul on võimalik praktiliselt kogu aeg keelekeskkonnas olla,“ selgitas Hedvig Evert.  „Prantsuse keel ei ole enamasti õppijatega sama keskkonna keel, selle õpet tuleb toetada. Taoline lauamäng on just selle kompenseerimiseks, et ise iga hetk päris keskkonda ei pääse.“

Mis teeb prantsuse keele õppimise raskemaks kui näiteks inglise keele?

„Eks see, et ei ole keelega igapäevaselt nii palju kokkupuudet ja ei ole otsest vajadust seda keelt kasutada. Samas on natuke romantiline, nostalgiline soov prantsuse keelt õppida. Aga soovist üksi ei piisa, et olla järjepidevalt õppeprotsessis edukas. Õppimine läheb ladusalt, kui õppijal on konkreetne huvi (tahan selle keele abil oma maailma avardada) ja konkreetne vajadus (ees on kaks aastat tööd Brüsselis, lähen Prantsusmaale kõrgkooli). Siis hakkab inimene  otsima endale sobivat õppemeetodit. Koolis õpitakse küll prantsuse keelt palju valikainena, aga see ei haaku millegagi, ja sinna need õpingud ka jäävad. „Võib olla tulevikus läheb vaja“ on nii abstraktne, et see ei motiveeri võõrkeelde süvenema. CONTACT õppemängu olemegi sisse pannud väga elulised olukorrad Pariisis: ma pean ostma rongipileti, pean kokku leppima kohtumiskoha jne. Võimalus, et inimene satub Pariisis just sellisesse olukorda on suurem kui võimalus, et ta peab midagi perfektselt ja grammatikat hästi tundes prantsuse keelde tõlkima. Suhelda peab oskama, kaasaegses maailmas on see motivaator.“

Prantsuse keel on koolides valdavalt kolmas võõrkeel

Prantsuse keele õpetamise kohta meie üldhariduskoolides palusin väikest kommentaari ka SA Innove üldhariduse ja seire agentuuri keelekeskuse prantsuse keele peaspetsialistilt Piret Kannelt. Tema sõnul õpetatakse prantsuse keelt meil ligi 60-s koolis ning võrreldes teiste võõrkeeltega on prantsuse keel õppijate arvult neljandal koha inglise, vene ja saksa keele järel. „Positiivne on see, et vaatamata õpilaste arvu vähenemisele ei ole prantsuse keele õppijate arv vähenenud, vaid püsib stabiilne. See annab tunnistust huvi kasvust selle keele õppimise vastu,“ lausus Piret Kanne. Koole, kus prantsuse keel on A-võõrkeel (ehk esimene võõrkeel) peaks tema andmetel olema praegu seitse. Kõige suurem on prantsuse keelt C-keelena (ehk kolmanda võõrkeelena) õpetavate koolide arv.

„Üldiselt peavad inimesed kõige keerulisemaks häälduse omandamist, mis on tegelikult täiesti väär arusaam,“ sõnas Piret Kanne. „Hääldus on prantsuse keeles väga reeglipärane, nii et kes on viitsinud reeglid selgeks teha, sel ei ole probleeme. Reeglina saavad eestlased oma suurepärase häälduse eest kiita, isegi vähese keeleoskuse juures.“ Ta lisas, et ka riigieksamite suulises osas on kõige kõrgemad punktid alati hääldusel.  „Minu kogemuse põhjal näib kõige enam näib raskusi põhjustavat rääkimis- ja suhtlemisoskuse omandamine, mida tingib ka sageli väiksem tundide arv võrreldes näiteks inglise keelega (sõltuvalt koolist muidugi), ja ka keelekeskkonna puudumine. See lihtsalt ei tule nii kiiresti kui inglise keeles, milles jõutakse lihtsa suhtluseni üsna kiirelt. Praktikat on rohkem vaja," kinnitas prantsuse keele peaspetsialist Piret Kanne.

Foto: CONTACTi koduleht

Vaata lisaks:

• Koolielu õppematerjalid: prantsuse keel