Suure osa eduka häkkimise tagamaaks on osav sotsiaalne manipuleerimine. See on ammu tuntud trikk, mis ei nõua uue aja teadmisi, kõik taandub inimese iseloomuomadustele.

Ükskõiksus. Ei saa loota, et teised hoolitsevad meie turvalisuse eest. Häkkerite maailmas on see saatuslik. Turvakoodide süsteem on mõeldud meie kaitsmiseks, kuid üsna sageli ei vaevu kasutajad muutma tehase poolt seadistatud koode (näiteks 0000 või 1234). Võõral tarvitseb vaid proovida ja õnnetus ongi ukse ees.

Uudishimu. Inimesed on loomult uudishimulikud. Naiivsel uudishimul on tagajärjed. Kurjategijad oskavad seda ära kasutada. Kui näed omale tuttavas majas võõrast ust, siis tahad seda avada, et näha, kuhu see viib. Veebipõhises maailmas on alternatiivne olukord aga tihti lõksuks. Veebilehel, millel on nupp “Ära siia vajuta”, vajutab suurem osa külastajatest seda nuppu sellegipoolest. Ole uudishimulik, aga ära unusta kahelda.

Kergeusklikkus. Inimestele meeldib teha oletusi. Kui kellelgi on seljas vormirõivas, oletatakse, et tegu on autoriteediga. Kui e-kirjal on ametlik väljanägemine, õige logo ja e-posti aadress, arvame, et see on tõeline, hoolimata kummalisest juhtnööridest kirja sisus. Veebis peaks oletamisest hoiduma.

Viisakus. Lastele õpetatakse viisakust õigustatult. See ei tähenda, et viisakust peaks suunama valimatult kõigile. Kui tundub, et miski pole päris õige, tuleb küsida. See toimib veel rohkem kui tavaelus veebipõhises maailmas, kus tuleb tihti ette suhtlemist teadmatu ja tundmatuga.

Ahnus. Kuigi meile meeldiks arvata vastupidi, kaldume me kõik veidi ahnusele. Veebikultuuri põhimõte on algusaegadest peale olnud tasuta jagamine. Kui veeb 1990. keskel kommertslikuks muutus, jäi meile siiski mulje, et mitte millegi eest võiks midagi saada. Miski ei ole kunagi täiesti tasuta. Kui sa toote eest ei maksa, võid hoopis ise tooteks muutuda. Halvimal juhul on sinu arvutis miski, mis pole sinna oodatud. Suur osa pahavarast laetakse alla koos “tasuta” toodetega, mis näiliselt teevad seda, mida neilt oodatakse.

Ebakindlus. Inimesed ei jaga tavaelus oma isikuandmeid võhivõõrale. Veebimaailmas on see kordades olulisem. Kokkulangevused ei tohiks lasta oletada, et võime tundmatut usaldada. Tuntud rünnakumudeli järgi helistatakse IT-toest, küsitakse teie paroole, et aidata mure lahendamisel. Kui kellelgi tekib raskusi selgitamaks, kes ta on, peaks olema väga ettevaatlik.

Mõtlematus. Mõtlemine enne tegutsemist on ilmselt parim viis enda kaitsmiseks veebimaailmas. Nii lihtne on klõpsata tundmatule viitele. See pole hea mõte. Kui paljud meist vaevuvad uurima, kas e-kirjas olev viide on tõepoolest autentne? Väga lihtne on esitada viidet usaldusväärsena. Vaid mõni sekund näitab meile, kas tegu on ausa viitega - kui liigute hiirega viitele, ilmub mõne hetke jooksul reaalne aadress, kuhu see teid tegelikult viib.

Tundub küll veidi küüniline, aga veebiavarustes tuleb oletustest hoiduda, usaldada ei tohi mitte kedagi ja kontrollima peab kõike. Käesoleval aastal tehakse veebis oste rohkem kui kunagi varem, seetõttu tuleb olla eriti tähelepanelik nende suhtes, kes sinu “pattudest” kasu lõikavad.

Refereeritud: BBC News 

Samal teemal: 

• Nastix õpetab veebi turvaliselt kasutama 
• Magistritöö: lapsed kohtuvad veebituttavaga uudishimust 
• Noored peavad väga valima, millist teavet internetis avaldada