Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida pime prantslane Louis Braille esitles 1829. aastal, märgib Eesti Pimedate Raamatukogu oma pressiteates.
Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine.
Eelmisel aastal ilmus Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel “Eesti punktkirja käsiraamat“, mille koostasid Tartu Emajõe Kooli õpetajad koostöös teiste selles valdkonnas tegutsevate asutuste ja organisatsioonide asjatundjatega. Käsiraamatus on eesti, inglise, prantsuse, saksa ja vene keele ning matemaatika, füüsika ja keemia punktkirjamärgid koos kasutusreeglite ja näidetega. Raamatust saab ettekujutuse ka Braille noodikirjast ja nüüdisaegsest arvutialasest punktkirjast.

Foto: Flickr
Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Eesti Pimedate Raamatukogu – laenutuses on 780 nimetust selles kirjas raamatuid. Punktkirja kohatakse kõige sagedamini ravimite pakenditel. Braille kirjas tähistusi on ka mõne riigi postmarkidel ja müntidel. Pärnus kunagise Endla teatrimaja mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Mullu Eesti Pimedate Raamatukogu korraldatud võistlusel „Märka punktkirja!“ osalenud leidsid punktkirjas numbreid liftikabiinide korrusenuppude juurest, selgitusi jõusaali jooksutee juhtpaneelilt ja silte kaasaegsete välitualettide seintelt. Lennukis olid punktkirjas märgitud istmeridade ja kohtade numbrid.

Punktkirjas tähistusi kasutatakse teleripultidel, busside stoppnuppudel ja pimedate tehnilistel abivahenditel. Kauplustest võib leida loodustooteid, toidulisandit, küpsiseid ja piparkooke, mille pakenditel on lisaks tavakirjale punktkiri. Mõnda marki veini pudelite siltidel on ka Braille kirjas nimetus. Müügil on olnud selles kirjas numbritega mündihoidjaid. Mitme muuseumi eksponaatide selgituste juures on kasutatud punktkirja, ühe restorani toitudevalikus aitab orienteeruda selles kirjas menüü.

Ravimipakendite punktkirjas märgistamine on sätestatud Euroopa Liidu 2004. aasta direktiiviga. Apteekides on aga vahel teadmatusest just punktkirjale hinnalipik kleebitud.
Ülemöödunud aastal võttis Euroopa Parlament vastu deklaratsiooni tööstustoodete pakendite punktkirjas märgistamise vabatahtlikust süsteemist. Märgistus peaks sisaldama vähemalt teavet toote tüübi ja säilivusaja kohta.

Loe lisaks

• Tavaline teismeline elamas tavalist koolielu?