KALA mängus koguvad riigid raha, püüdes Läänemerest kala. Esmapilgul tundub, et tegemist on lihtsa investeerimismänguga. Mängijad peavad tegema kulutusi, et osta laevu ja neid merele saata. KALA mäng modelleerib ühisvara tragöödiat. Igal mängijal eraldi on kasulik püüda kala nii palju kui võimalik, isegi siis, kui ülepüük on ilmne. Seega, lõpptulemusena kõik kaotavad. Kui osad mängijad enda püüki piiraksid, siis teised püüaksid ikkagi mere kalast tühjaks. /.../ Kui karjamaana käsitleda Läänemerd, siis see ongi riikide vahel jaotatud eksklusiivseteks majandustsoonideks, mis kehtivad näiteks avameretuuleparkide ja merekaevanduste kohta. Ülepüügi vastu võiks, niisiis, teoreetiliselt leppida kokku püügiõiguse vaid enda majandustsoonis, kuid kalad ujuvad ju üle tsoonipiiri ning ühisvara tragöödiat ei suudetaks nii vältida. Teiseks lahenduseks võiks olla, niisiis, riikideülene võimuorgan, mis ülepüügi keelustaks. /.../ 

Seetõttu peavad probleemi osapooled töötama ise koos välja ühisressursside majandamise reeglid, sh ühise otsustamise mehhanismid, reeglite täitmise järelvalve ja sanktsioonid reeglite rikkumise eest. /.../ Mängus on läbirääkimisteaken, mille kaudu mängijad saavad vaielda, kokku leppida, üksteist rikkumistest teavitada ja karistusi menetleda. Kvoodi piisavuse kohta annab infot kalavaru aken. Kui kalavaru kipub ammenduma, tuleb kvooti karmistada. Kui varu jõudsalt kasvab, võib jälle intensiivsemat püüki lubada. Võimaldamaks üksteist kontrollida, avalikustab KALA mäng püügi aknas, kui palju keegi laevu merele saadab.

Gümnaasiumiõpetajad, kes sooviksid mängu testida, võiksid saata meili aadressil ivar@elfond.ee

Täpsem info siit.