Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava aastateks 2013–2021 pakub kolme varianti koolivõrgu reformimiseks. Tallinna haridusameti töörühmas toimunud salajasel hääletusel polariseerusid selgelt radikaalse reformi ja eranditega radikaalse reformi vahel, enim poolthääli kogus radikaalne reformikava.

Radikaalne reform näeb ette gümnaasiumite ja põhikoolide eraldamise. Luuakse enamasti 5–7 paralleelse klassikomplektiga gümnaasiumid. Selleks valitakse hulk praegusi koole, kus põhikooliosa likvideeritakse. Ülejäänud koolid muudetakse põhikoolideks.

Foto: Stockvault

Variandi rakendamise järel oleks Tallinnas 13 gümnaasiumi, nendest väljaspool kesklinna umbes kuus ning kesklinnas umbes seitse, ning kaks 12-klassist kooli. Ülejäänud 12-klassilised koolid korraldatakse ümber põhikoolideks.

Teise variandi ehk põhjendatud eranditega radikaalse reformi puhul säiliks suurem hulk praegusi 12-klassilisi koole, kuid reformi üldmõte jääb eelnenuga samaks. 12-klassi säilitatakse koolides, kus on rahvusvahelised õppekavad või kokkulepped nende rakendamiseks, samuti eraõigusliku omandivormiga Tallinna Vene Lütseumis. Stsenaariumi rakendamise järel võiks Tallinnas olla umbes kümme gümnaasiumi ja viis 12-klassilist kooli.

Viimase variandi puhul ei lõhuta olemasolevat koolide korraldust. Põhikoolideks korraldatakse ümber vaid majanduslikult jätkusuutmatud 12-klassilised koolid, kus õpilaste vähese arvu tõttu ei võimalda riigi antav pearaha maksta õpetajaile aktsepteeritavat töötasu. Igas linnaosas säilitatakse aga vähemalt üks 12-klassiga kool.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart teatas BNS-ile, et linn ei ole kunagi arutanud koolide sulgemist ning rõhutab, et juhul, kui ka mõnes koolis kaotatakse gümnaasiumiosa, siis ei kaasne sellega kooli sulgemine.

Kõlvart märkis, et Tallinna linnavalitsus on esitanud volikogule Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-202, kuid meedias mainitud numbrid suletavate koolide kohta "on pelgalt ajakirjaniku tehtud järeldused".

"Tallinna koolivõrgu kavast neid numbreid ei leia," kinnitas Kõlvart. „Koolivõrgu korrastamisest kõneledes ei saa ühte patta panna koolide sulgemist ning gümnaasiumiosa kadumist ehk mõne gümnaasiumi ümber korraldamist põhikooliks.“

Abilinnapea sõnul peab ka Tallinn üldhariduskoolide võrgu ümber korraldama, lähtudes just muutuvast demograafilisest ja sotsiaalsest olukorrast. Samas hakkab Kõlvarti sõnul  pealinnas lähiaastatel kasvama põhikooliõpilaste arvu, gümnaasiumiõpilaste arv jääb lähiaasatel praegusele tasemele, hakates aga kasvama peale 2021. aastat. Uusi koole Tallinnas lähiaastatel ehitada kavas ei ole. "Eelnevast lähtudes peabki linn looma süsteemi nii, et see oleks paindlik ning seal, kus on võimalik säilitada gümnaasiumiaste, see ka säilib. Kus see pole aga võimalik ja otstarbekas, saavad koolidest aga põhikoolid,“ rääkis Kõlvart. „Koolide sulgemist me praegu aga üldse ei kaalu, pidades silmas just hilisemat gümnaasiumiõpilaste prognoositavat kasvu,“ sõnas Kõlvart.

Volikogu arutab koolivõrgu kava neljapäevasel istungil.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Kõlvart: Tallinn ei ole radikaalseks koolireformiks valmis