Eesmärgiks on seatud luua optimaalne põhikoolide ja gümnaasiumide võrk Tallinnas, et tagada kõigile noortele võimalus omandada vähemalt põhiharidus ja soovi korral üldkeskharidus, teatas Tallinna volikogu.

Vastandina eelmistele aastatele, kui õpilaste nappuses tuli mõni kool sulgeda, on aastatel 2013–2021 ette näha põhikooliõpilaste arvu kasvu enam kui 40 protsendi võrra. Samal ajal jääb gümnaasiumiõpilaste arv praegusele tasemele, hakates suurenema pärast 2021.

Läinud aastani kehtis Tallinnas 2003. aastast pärinev munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava, mille alusel kujundati aastatel 2003–2012 gümnaasiume põhikoolideks, suleti põhikoole, lasteaed-algkoole muudeti lasteaedadeks või ühendati üheks asutuseks.

Foto: Stockvault
Tallinna  munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava aastateks 2013–2021 pakub kolme varianti koolivõrgu  reformimiseks, kirjutas kolmapäeval ajaleht Postimees. Tallinna haridusameti töörühmas toimunud salajasel hääletusel polariseerusid selgelt radikaalse reformi ja eranditega radikaalse reformi vahel, enim poolthääli kogus radikaalne reformikava.

13 gümnaasiumi
Radikaalne reform näeb ette gümnaasiumite ja põhikoolide eraldamise. Luuakse enamasti 5–7 paralleelse klassikomplektiga gümnaasiumid. Selleks valitakse hulk praegusi koole, kus põhikooliosa likvideeritakse. Ülejäänud koolid muudetakse põhikoolideks.

Variandi rakendamise järel oleks Tallinnas 13 gümnaasiumi, nendest väljaspool kesklinna umbes kuus ning kesklinnas umbes seitse, ning kaks 12-klassist kooli. Ülejäänud 12-klassilised koolid korraldatakse ümber põhikoolideks.

Teise variandi ehk põhjendatud eranditega radikaalse reformi puhul säiliks suurem hulk praegusi 12-klassilisi koole, kuid reformi üldmõte jääb eelnenuga samaks. 12-klassi säilitatakse koolides, kus on rahvusvahelised õppekavad või kokkulepped nende rakendamiseks, samuti eraõigusliku omandivormiga   Tallinna  Vene Lütseumis. Stsenaariumi rakendamise järel võiks   Tallinnas  olla umbes kümme gümnaasiumi ja viis 12-klassilist kooli.

Viimase variandi puhul ei lõhuta olemasolevat koolide korraldust. Põhikoolideks korraldatakse ümber vaid majanduslikult jätkusuutmatud 12-klassilised koolid, kus õpilaste vähese arvu tõttu ei võimalda riigi antav pearaha maksta õpetajaile aktsepteeritavat töötasu. Igas linnaosas säilitatakse aga vähemalt üks 12-klassiga kool.

Kava vastuvõtmise poolt hääletas 37 ja vastu 21 Tallinna volikogu saadikut.

Samal teemal:

• Töörühm toetab Tallinna koolivõrgu radikaalset reformi
• Kõlvart: Tallinn ei ole radikaalseks koolireformiks valmis