Õpilaste arvu vähenemisest tingitud võimalikud muudatused puudutavad võrdselt nii eesti- kui ka vene õppekeelega koole. Kindlasti ei saa rääkida sellest, et vene õppekeelega koole ähvardaks spetsiifiline õppekeelest ja asukohast tulenev oht. Näiteks on Narva linna koolides praegu 56 gümnaasiumiklassi, kuid 2011. aasta sügiseks väheneb Narva gümnaasiumiõpilaste arv peaaegu kaks korda, nii et alles jääks üksnes 27 gümnaasiumiklassi. See tooks kaasa muudatusi riiklikust hariduspoliitikast sõltumata. Näiteks Jõgevamaal töötab 8 gümnaasiumi, kuid õpilasi on tervel Jõgevamaal mõne aasta pärast üksnes 300 kogu gümnaasiumiastme peale.

Seetõttu pean eriti kahetsus- ja häbiväärseks seda, et Keskerakond on hakanud selles protsessis täiesti teadlikult venekeelses meedias väärinformatsiooni levitama ning vene õppekeelega koolides hirmu külvama.

Nii venekeelses Postimehes, venekeelses Delfis kui ka Narva ajalehes Gorod on Mailis Reps väitnud, et kuna seaduseelnõus on sätestatud gümnaasiumide õppekeelena eesti keel, siis neile ilmselt tulevikus koolitusluba ei anta. Samas teab endine haridusminister väga hästi, et õppekeelt ja gümnaasiumides eestikeelsele õppele üleminekut puudutavates sätetes ei muutu uues seaduses kehtivaga võrreldes midagi. Eestikeelsele aineõppele üleminek kirjutati seadusesse juba rohkem kui kümme aastat tagasi ning need sätted olid seal ka siis, kui ministriametis oli Mailis Reps.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 3. veebruaril 2010