
Tavaliselt käitume nii nagu teised – läheme kaasa massiga, ei mõtle oma peaga. Nii on ju mugav. Tuleb aga käituda vabalt, üldlevinud arusaami eirates, käituda loovalt ja isikupäraselt. Iga inimene on eriline. Väärtustades oma ainulaadsust ja kordumatust sünnibki isiksus. Tiina Kilkson kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli professori isiksuseteemalise filosoofiast.
Usk iseendasse teeb tugevaks
Tänapäeval on pea igas ajalehes ja meediaväljaandes koht horoskoopidel. Inimesed kipuvad uskuma ebajumalaid, loodetakse välisele abile, nagu vanasti olid ohvrikivid, loitsud ja kirik. Inimene peab uskuma iseendasse. Loomulikus ühiskonnas on igaüks isiksus – ebajumalaid ei ole vaja kummardada. Usk iseendasse peab olema, see teeb tugevaks.
Inimesel peaks olema täiskasvanueas kujundatud maailmapilt, ta teab, mis on talle hea ja õige, kuidas ta soovib elada ja oma lapsi kasvatada – on loodud oma väärtussüsteem, omaenda maailmavaade. Isikupäratut massi on küllaltki kerge panna mõtlema ja tegutsema soovi kohaselt, omaks võtma mistahes arusaamu. Tegelik olukord muutub, kui hakatakse ise mõtlema ja ollakse režiimist vaba.
Et loovalt mõelda ja tegutseda, peab olema vaba. Vabaduse all peab Näpinen silmas välise sunduse puudumist. Kõigil on võrdsed õigused ühiskonna hüvedele, mida indiviid vajab oma eesmärkide ja plaanide teostamiseks. Eraomand tagab selle, et ollakse majanduslikult sõltumatu riigi omavolist.
Eesti vajab isiksusi
Rahvus, kus pole isiksusi, on enese kaotanud.
Iseseisvus, isikliku rahu ja ruumi vajamine võib näida sotsiaalse passiivsusena, aga meil on vaja aega võtta hingeliseks, emotsionaalseks arenguks. Indiviid on väärtus. Isiksuse iseseisvust tuleb väärtustada. Inimese isiksusse saab sekkuda siis, kui arenguprotsess on veel ebastabiilne ja suunatav. Muidugi on võimalik iseorganiseerumist teadlikult alla suruda või isegi asendada. See aga võib põhjustada „taandarengut“. Iga inimest tuleb väärtustada omaette.
Isegi kui ainult üks isiksus on teisel arvamusel, tuleks ta ära kuulata – väideldes jõutakse tõeni. Kellegi või millegi allasurumine pidurdab ühiskonda.
Maailmas saavutavad nende maade inimesed edukuse, kus panustatakse ühiskonna arengusse ja innovatsiooni, ei pidurdata inimese loovat arengut. Edu saavutavad need riigid, kus väärtustatakse isiksuse erilisust, ainult temale omaseid võimeid. Ühiskond on seda unikaalsem, mida rohkem on suuri isiksusi.
Inimesel on võõrandamatu õigus vabadusele. Ühiskond peaks olema liberaalne, võrdõiguslik. Kõige rohkem diskrimineeritakse soo, vanuse ja rassi põhjal. Ühiskond, mis arvestab kodanike nõusolekut, on demokraatlik. Iga elujõuline ühiskond vajab ise arenevaid isiksusi. Tuleb tunnistada iga indiviidi iseseisvat väärtust, tema eneseväärikust ja individuaalset vabadust, kõlblust. Mõtlemine ja individuaalne teadvus on edasipürgivale inimorganismile vajalik. Eesti vajab initsiatiivi haaravaid isiksusi nii täna kui ka tulevikus. Ideaalis peaks isiksus olema sõltumatu, tal peab olema võimalus valida iseseisvalt endale eeskujusid ja otsustada, kelle ideoloogiat väärtustada, kellega väärtussüsteemi jagada.
Tiina Kilkson
Lisatud 8. veebruaril 2010



