Ööl vastu pühapäeva keerati kellad tunni võrra edasi. Eesti läks talveajalt üle suveajale. Kella ei keerata kõikjal maailmas, samuti ei toimu kellakeeramine samal ajal, näiteks Ameerikas tehti seda mõne nädala eest. Miks aga üldse kella keeratakse ning mida positiivset ja negatiivset see endaga kaasa toob, selgitavad allolevad inglisekeelsed videod. See oleks hea võimalus arutleda õpilastega kellakeeramisega seotut erinevates ainetes - inglise keele tunnis, ajaloos, geograafias, matemaatikas jne.

Inglise keeles kasutatakse kellakeeramisega seonduvalt kahte väljendit: standard time (vastab meie vööndi- ehk talveajale) ning daylight saving time (meie mõistes suveaeg). Seega tegelikult selgitab inglisekeelne termin ära kogu kellakeeramise põhjuse - võidame endale päevavalgusega aega. See peaks tähendama, et tänu kellakeeramisele säästame ennekõike energiat - kauem on valge, põllumajanduses on tööd lihtsam korraldada jne. Aga tegelikkuses on tänapäeva tehnoloogiate juures päikesevalgusest saadud võit muutunud üsna väheseks ja hoopis vastupidi - tubades kasutatakse rohkem konditsioneeri, küte tuleb külmal ajal tunni võrra varem sisse lülitada jne.

Siin ongi tegelikult üsna palju erinevaid võimalusi, kuidas kellakeeramisega seonduvat õpilastega läbi arutada. Ajaloos saab rääkida kellakeeramise taustast, ühtse aja vajadusest ning millega selle kehtestamine seotud oli; geograafias võib teha juttu ajavöönditest ning sellest, mismoodi aeg mõjutab erinevaid elu aspekte; matemaatikas saab välja arvutada kellakeeramisega seotud võidud ja kaotused jne. Kui teha õpilastega läbi üks sedalaadi tund, võib olla päris kindel, et kellakeeramisega seoses tekivad loogilised seosed ja õpilane oskab välja tuua nii asjaga seonduvaid plusse kui miinuseid.

Allikas: Free Technology for Teachers

Samal teemal:

• Ajavööndid 
• Ajavööndid