LibreOffice kontoritarkvara meelitab e-kursusele


Avaldaja:Madli Leikop23. Aprill 2013

Koolielu õppematerjalide toimetaja Kristi Vahenurm teeb mai alguses debüüdi e-kursuse juhendajana: "LibreOffice Koolielus" tutvustab kasutajasõbralikku, kooli väga sobivat kontoritarkvara.

Kursus osutus nii populaarseks, et kolm ja pool tundi pärast koolidele teavituse saatmist oli kursus juba täis.

Täiendatud 18.oktoobril 2013. Nüüd on võimalik registreeruda uuele kursusele (algab 1.11.2013), loe lähemalt siit.

E-kursuse koostajana on Kristi tuleristsed peaaegu juba saanud, LibreOffice´i koolitus valmib tema käe all. „See on minu jaoks absoluutselt esimene Koolielu e-kursus. Võtsin pakkumise vastu, sest teema niivõrd huvitas. Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere ütles, et tema paneb aastas keskmiselt kokku kaks e-kursust, ühe kursuse peale läheb ligi kuus kuud ja soovitav on ikka kellegagi koos seda teha. Mulle jäi aega vähem kui tavaliselt, samas on palju materjali ees olemas. Raske on teha valikut. Aga mul on häid sõpru, kes annavad nõu ja kontrollivad ülesandeid. Koolielu toimetaja Madli-Maria Naulainen aitab ülesanded läbi vaadata.“

Miks just LibreOffice Koolielus?

„Et õpetajatele alternatiivseid kontoritarkvara variante tutvustada. Teeme koostööd Riigi Infosüsteemi Ameti ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusega, kursust rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine". Kursus sobib meie koolituskavaga ja ideega tutvustada õpetajatele rohkem vabavara. LibreOffice on OpenOffice´ist välja arenenud, on väga kasutajasõbralik, väga kasutatav. Tegu on tasuta tarkvaraga, ja just emakeelne kasutajatugi on see, mida õpetajatele soovitada. Kui koolitust kokku panin, hakkas mulle järjest rohkem see tarkvara meeldima.“

LibreOffice´ist saab lähemalt lugeda Koolielus ilmunud artiklist "LibreOffice - tasuta eestikeelne kontoritarkvara koju, kooli, tööle". 

Kui hästi lihtsalt öelda, siis kas see on midagi sellist, kuidas õpetaja saaks endale arvutisse teha kodukontori?

„No näiteks. Olin nõus LibreOffice´i koolitust tegema, sest olen ise suur arvutikasutaja ja tahan, et kõik töötaks suurepäraselt. Kui vaatan õpetajate toas oma kolleege, siis tihti näen, kuidas nad arvutis midagi otsivad, see võtab palju aega, pisiasjad segavad. On võib-olla ainult kümme liigutust, mis pead endale arvutis toimetamiseks selgeks tegema, ja su elu on palju lihtsam! See ongi see, miks tahan koolitust teha, loodan, et konkreetne e-kursus tõstab õpetaja arvutialast kirjaoskust. Aga see tähendab, et nad peavad ise olema motiveeritud õppima. Ma ei kavatse koolitusel pakkuda midagi, millest reaalset kasu ei ole.“

Kristi lisas, et koolituse idee on viia õpetajad kättpidi materjali juurde. „Näiteks Calc arvutuste ja analüüside tegemiseks. Viimati kasutasin seda, kui meie kooli (Kristi Vahenurm on Kristiine gümnaasiumi inglise keele õpetaja – toim) olid sisseastumiskatsed 10. klassi. Võtsin Drive´ist andmeid, tegin automaatselt valemid, mis arvutaksid kokku valikvastustega küsimuste tulemused. Mul läks valemite kokkupanemiseks tund-poolteist, aga edaspidi saan testide tulemused paari minutiga kätte. See on üks osa, mille tahan koolitusse lülitada, sellest võib õpetajatel kasu olla. Koolitus on üles ehitatud nii, et seal on lihtsad harjutused neile, kes kontoritarkvarast väga palju ei tea, ja keerulisemad neile, kes võiksid asju meelde tuletada ja õppida uusi võimalusi.“

Mis ettevalmistuse või arvutikasutamise oskusega see õpetaja peaks olema, kes LibreOffice´i e-kursusele tuleb?

„Me ei leia Eestist mitte ühtegi õpetajat, kes Microsoft Office´ist mitte midagi ei tea. Arvan, et see oleks väga hea kursus vanematele ja tagasihoidlikumatele pedagoogidele, kes tahaksid arvutist rohkem teada. Ja need inimesed, kes peavad teisi pidevalt arvuti taga juhendama, ka neile on koolitus kasulik. Programmil on väga hea eestikeelne tõlge. Natuke kardan seda, et äkki on liiga universaalne koolitus, aga püüan igaühele midagi pakkuda.“

E-kursus kestab 6.-26. maini, lähemalt loe kursuse kohta siit.

IMG_1499.JPG

Sinu põhitegevus Koolielus on üle vaadata Kooliellu saadetud ja üles pandud õppematerjalid, teed n-ö kvaliteedikontrolli ainemoderaatorite tööle. Kas materjale saabub iga päev?

„Tuleb peaaegu et iga päev küll, vaatan üle nädala portsu korraga.“

Teeme katset, mis imeasju Koolielu õppevarast leida võib. Ütleme, et tahan gümnaasiumiastmes tutvustada Aafrika hõimude kultuuripärandit, kas ma leian Koolielust materjale?

„Meelde ei tule…aga vaatame, ma proovin… Ei anna. Aga kui lüüa otsingusse üldisemalt „kultuur“, annab 148 tulemust, neist 36 materjali on neljandale kooliastmele.“

Tammsaare?

Kaheksa tulemust, „Tõe ja õiguse“ kohta üks. Pean vist eesti keele ainemoderaatorile ütlema, et tuleb siia juurde otsida…“

Mis keeltes Koolielus õppematerjale leida võib?

„Nendes, mida koolis õpitakse: inglise keel, vene keel emakeelena ja võõrkeelena, saksa, rootsi, soome, prantsuse keel.“

Missuguse aine õpetajad on aktiivsemad oma materjale üles panema? Või kasutama?

„Kõige rohkem, ma arvan, kasutab Koolielu algõpetuse õpetaja. Ka kollektsioone on nad palju loonud, koolitustest võtavad aktiivselt osa. Vast on neil kõige lihtsam tunnis igasuguseid vidinaid teha ja kasutada. Mida edasi, seda raskemaks lähevad materjalid, ka nende tegemine läheb keerulisemaks. 
Küsitlused näitavad, et õppevara on üks oluline osa, mille pärast Koolielus käiakse. Õppevara võib kasutada iga soovija, selleks ei pea registreeruma Koolielu kasutajaks. Minu hea naaber otsis hiljuti inglise keele materjale, juhatasin ta Kooliellu.“

Koolielus on hetkel üleval üle 7000 õppematerjali alates linkidest ja lõpetades kompaktsete, ühte teemat hõlmavate e-materjalidega. Kasutada on töölehed, videod, esitlused, tunnikavad, helilõigud, virtuaaltuurid, simulatsioonid… Kõige alus on ikka riiklik õppekava; ülesse lähevad materjalid, mis aitavad õpetajal ainet õpetada.

Aeg-ajalt tuleb selles tohutus hulgas korda luua. „Ega seda iga päev ei loogi, selleks ei jätku aega ega raha. Oleks vaja, et ka aineeksperdid käiksid oma rehaga kõik üle. Kui saame kasutajatelt tagasisidet, siis reageerime kohe, näiteks link ei tööta või on mõni materjal lootusetult vananenud. On ka neid punkte õppekava all, mis on materjalidega täitmata,“ ütles Kristi Vahenurm.

Ja lõpetuseks veel üks otsingukatse. Kevad on väljas, palju on Koolielus materjale kevade kohta?

21 tulemust.“

Samal teemal: 

 

 

Haridus- ja Noorteamet