Õpetajate oskused ja pedagoogidele suunatud tugi vajavad suurt tõuget, näitab Euroopa Komisjoni tellitud koolide digitaalse tehnoloogia uuring.

Uuringu tulemused:

• Vaid üks neljast 9-aastastest ja pooled 16-aastastest õpilastest õpivad digitaalselt hästi varustatud koolis - värske riistvara, kiire internet ja hea kättesaadavus (koduleht, õpetajate/õpilaste e-postid, kohalik võrk, virtuaalne õpikeskkond).
• 20% gümnaasiumiõpilastest pole kordagi või peaaegu kordagi kasutanud koolitunnis arvutit.
• Õpilaste IKT kasutamise sagedus suureneb, kui koolidel on IKT kasutamiseks kehtestatud nõuded.
• Paljudes koolides vahetavad süle- ja tahvelarvutid välja lauaarvuteid.
• Riikide vahel on silmapaistvad erinevused - Skandinaavia ja Põhjamaad (Rootsi, Soome, Taani) on IKT taristuga kõige paremini varustatud riigid, samas Poola, Rumeenia, Itaalia, Kreeka, Ungari ja Slovakkia õpilastel tunnevad vahenditest puudust.
• Puudused seadmetes ei tähenda alati huvipuudust: mõni riik, kus tehnikat kasutatakse väga palju on oma tehnika kaasaegsuse ja seisukorra poolest just pingerea lõpus.
• Õpilastele on esmatähtis tagada juurdepääs IKT vahenditele nii kodus kui koolis.
• Suur osa õpetajatest näeb, et on vaja radikaalseid poliitilisi muudatusi.
• Õpetajad on üldiselt positiivselt meelestatud IKT kasutamise suhtes õppetöös. Sellel kindlusel on võtmeroll - heade oskustega ja kindlameelsed õpetajad on tähtsamad kui kõige värskemad seadmed, et edastada õpilastele digitaalseid oskusi ning teadmisi.
• Paljudes koolides ei ole IKT õpe pedagoogidele kohustuslik ning seetõttu hangivad õpetajaid neid oskusi oma vabast ajast.
• Õpetajad kasutavad arvutit oluliselt rohkem tundide ettevalmistuseks kui reaalselt õppetunnis.

Uuringu põhjal tehtud järeldustes soovitatakse IKT õpetamisse tuua integreeritud lähenemine - tuleb investeerida nii IKT seadmetesse kui ka õpetajakoolitusse. Euroopas tuleks vähendada digitaalset lõhet erinevate riikide vahel - tuleb toetada uudse lähenemisega projekte, mis suunavad õpetajaid kasutama digitaalseid tehnoloogiaid.

Euroopa Komisjoni digitaalse tegevuskava eest vastutav asepresident Neelie Kroes’i sõnul peavad IKT oskused ja koolitus olema kättesaadavad kõikidele õpilastele ja õpetajatele, mitte vaid vähestele õnnelikele. IKT arengusse ja kasutamisse tuleb rohkem investeerida. Euroopa suudab olla jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline vaid heade IKT oskustega koolilõpetajate ning töötajate abil, kes panustavad innovatsiooni ja ettevõtlusse.

Uuring teostati European Schoolnet’i ja Liège’i Ülikooli koostöös. See on kolmas koolide IKT alane uuring Euroopas ning esimene, mis küsitles otse õpilasi. Eelmine uuring (eEurope 2005) keskendus peamiselt infrastruktuurile, praegune uuring laienes ka IKT kasutusele ja pädevustele. Uuring toimus 2011. aasta jaanuarist 2012. aasta novembrini. Neljas riigis (Saksamaa, Island, Holland, Suurbritannia) oli vastajate protsent järelduste tegemiseks liiga madal, seetõttu baseeruvad tulemused rohkem kui 190 000 vastusel ülejäänud 27 riigist. Vaata uuringu kohta lähemalt siit. 

Refereeritud: Europa, foto: Flickr