Kuidas mõjutada õpilase edukust positiivselt?


Avaldaja:Madli-Maria Naulainen06. Mai 2013

Mis hariduses toimib või mitte, selle kohta on käibel väga palju erinevaid teooriaid. Allolev infograafik kuvab mahuka uurimuse tulemusi, mis mõõtis erinevaid näitajad ning nende positiivset või negatiivset mõju õpilase edukusele.

Infograafikul toodud andmed põhinevad mahukal laia haardega uurimistööl. Sellesse on haaratud rohkem kui 50 000 erinevat uuringut, kus on vastajateks olnud kokku üle 240 miljoni õpilase. Uuringu teostaja on Aucklandi Ülikooli hariduse professor John Hattie oma meeskonnaga. 

Uuringu põhjal on infograafikule märgitud mõjurid, mis kas mõjutavad suuresti õpilase edukust või mõjutavad vaid vähesel määral. Neile teguritele tasub õpetajana kindlasti pilk peale heita ning mõelda nendele faktoritele oma praktika valguses. Ükskõik, kas nõustute või mitte, vahest leiab siit mõne hea idee edaspidiseks tööks õpilastega.

7 tegurit, millel on mõju

  • Õpilasepoolne tulemuste hindamine - õpilase endale seatud eesmärgid ja nende põhjal tulemuste hindamine loob suuremad eeldused edukusele, sest sel viisil juhib õpilane oma õppimisprotsessi aktiivselt ise, välistades kõrvaltvaataja positsiooni.
  • Õpetaja usaldusväärsus - õpilased märkavad õpetajaid, kes nende õppimist positiivselt mõjutavad. Õpetaja, kes on oma õpilaste silmis usaldusväärne, loob paremad eeldused nende edukuseks.
  • Tagasiside - õppimise kiirus kahekordistub efektiivset tagasiside tulemusel. Sealjuures on ülistamine, karistamine või premeerimine kõige vähem efektiivsemad tagasiside vormid. Oluline on tagasiside õigeaegsus, individuaalsus ja see tuleb anda hetkel ja kohas, kus sellest kasu tõuseb.
  • Hääleõpetusealane juhendamine - lugema ja kirjutama õpetamine toimub õppija häälealast teadlikkust tõstes.
  • Klassi juhtimine - õpetajad, kelle klassiruumis valitseb kord, märkavad ja reageerivad potentsiaalsetele teemadele kiiresti ning on emotsionaalselt objektiivsed.
  • Lapsevanema osalus - aktiivsed ja positiivselt meelestatud lapsevanemad aitavad oma lastel kõrgeid eesmärke seada ning mõjuvad õpilase edukusele positiivselt. Samas võib pidev järelvalve ja juhendamine omandada vastupidist efekti.
  • Koostöös õppimine - lapsed õpivad paremini koostöös kui individuaalselt või üksteisega võisteldes. Ühiselt õppimine soodustab ka huvi ja võimekust probleemidest ühiselt üle saada.

7 tegurit, millel on väiksem mõju või pole seda üldse

  • Direktorid / koolijuhid - juhtimisstiilide erinevus mõjutab efektiivsust. Väga jäiga juhtimisstiili puhul kipuvad tulemused kannatama.
  • Kodutööd - kuigi üldiselt oli see pigem positiivne mõjur, tuleb arvestada, et selle mõju on kooliastmeteti erinev.
  • Klassi suurus - õpilaste arv klassis mõjutab õppimist vähe, küll aga mõjutab see töökeskkonda. Õpetamise strateegiad peavad olema väikeste ja suurte gruppide puhul läbimõeldud ja oskuslikult rakendatud.
  • Õppekavavälised programmid - korrelatsioon edukuse ja õppekavaväliste tegevuste vahel ei ole kuigi kõrge.
  • Võimetepõhine grupeerimine - võimetepõhine õpilaste grupeerimine mõjub õpilase edukusele minimaalselt. Madalama arengutasemega õpilastest loodud grupid võivad killustuda ja õpilased ei ole õppetöösse eriti haaratud.
  • Sugu - poisid ja tüdrukud on teineteisega rohkem sarnased kui erinevad. Poiste ja tüdrukute edukus ei ole kuigi erinev.
  • Avatud vs traditsioonilised õpiruumid - füüsiline õpikeskkond ei oma õpilastele arvestatavat mõju. Kui tegu ei ole just spetsiifilise ruumi mõjuga, siis on olulisemaks ikkagi õpetamine ja selle integratsioon füüsilise õpikeskkonnaga. Avatud õpiruum ise ei garatneeri veel avatud õpikeskkonna toimimist.

Refereeritud: Edudemic, infograafik: Visible Learning Plus, Osiris Educational