7,6 miljonit eurot laste ja noorte riskide ennetuseks


Avaldaja:Madli Leikop06. Juuni 2013

ÜRO inimarengu indeksi põhjal on Norra maailmas kõige turvalisem riik laste kasvamiseks ja kasvatamiseks. Eestit kimbutab lastekaitsetöötajate nappus ja teenuste ebaühtlane kvaliteet.

Statistikaameti andmete põhjal oli Eestis 2007. aastal 1529 vanemliku hoolituseta ja abivajavat last, 2012. aastal aga juba 2808. Need numbrid tõi oma ettekandes välja Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi teadur Karmen Toro, kes esines programmi „Riskilapsed ja -noored“ avakonverentsil Tallinnas. 

Samas toonitas ta, et suurenenud arvu taga on ilmselt ka parem lastekaitsetöö – abivajavat last märgatakse kiiremini kui varem, sellistest lastest antakse rohkem teada ka naabrite, õpetajate, kohaliku omavalitsuse poolt.

Oluline on lapse enda nägemus

Lapse heaolu käsitlemise uued suunad rõhutavad, et oluline on lapse enda nägemus oma heaolust: seda ei saa segi ajada täiskasvanu arvamusega. Täiskasvanu arvab, et see või teine lahendus on lapse jaoks hea: täiskasvanul on kogemus, laps ei tea ju midagi. Ja otsus – näiteks lapse kasuperre saatmine või vastupidi, vanemate juurde jätmine – langebki, küsimata, kuidas lapse enda arvates parem oleks.

Ettekandja arvates ei tee meie lastekaitsjad halba tööd, nad tegutsevad oma parimate teadmiste ja oskuste piires. Eestis ei ole lapse heaolu hindamiseks ühtset raamistikku, ei ole standardiseeritud hindamisinstrumente (sh meetodid lapse kaasamiseks), aga need on otsuste langetamiseks hädavajalikud.

IMG_1639.JPG

Karmen Toro programmi avakonverentsil Tallinnas 5. juunil 2013. 

Positiivsena tõi Karmen Toro välja just selle, et teadaandmised abivajavast lapsest on sagenenud, ühiskond märkab ja hoolib rohkem. Oluline on ka menetluses olev uus lastekaitseseaduse eelnõu.

Ülevaade Norra lastehoolekandest

Ülevaate lastekaitse olukorrast Norras andis Pål Christian Bergstrøm, Põhja-Norra laste, noorukite ja perede regionaalkontori esindaja.

Lapsi vanuses 0-17 eluaastat on Norras 1 118 200 (seisuga jaanuar 2012), see moodustab 22% rahvastikust. 75% lastest elab koos mõlema vanemaga, 13% on immigrandid või immigrantidest vanemate lapsed. 89,7% 1-5-aastastest lastest käivad lasteaias.

Norras on kahetasandiline lastekaitsesüsteem: kohalik omavalitsus ja regionaaltasand. Lastekaitsetöötajaid on kokku pea 10 000. Ja ehkki Norras on väga turvaline laps olla, vajas 2012. aastal lastekaitse hoolt ja tähelepanu 52 100 last, neist valdav osa sai abi ja toetus oma kodus, toetati nii last kui vanemaid. Levinud toetusviis on lapse paigutamine asenduskodusse, 90% väljaspool kodu rakendatavatest meetmetest ongi just asenduskodu leidmine.

Kes võivad Norras riskilaste-noorte hulka sattuda? Nagu Eestiski, väga madala sissetulekuga perede lapsed, üksikvanemate lapsed, immigratsiooni-taustaga noored ja lapsed, kuritegevusega kokku puutunud noorukid. Kasvanud on käitumishäiretega laste arv.

Mis on Norra lastehoolekande nõrgad kohad? Tegelemine nende noorukitega, kes on vanglas, see töölõik nõuab ettekandja sõnul lastekaitsjatelt rohkem tähelepanu. „Lastel on õigus, et neid ära kuulatakse, lapse hääl peab kuuldavaks saama,“ viitas Pål Christian Bergstrøm teiseks lapse kaasamisele otsustusprotsessi. Siis noored asüülitaotlejad vanuses 15-17-eluaastat – uus nähtus Norra ühiskonnas, millega seni pole lastekaitsjad eriti kokku puutunud.

Ka Norras on just praegu arutelul uus lastekaitseseadus. Tähelepanu pööratakse laste kaasamise põhimõtte rakendamisele, vanematele positiivsete arenguvõimaluste pakkumisele (ehk siis vanemaks saab õppida) ja bioloogilise printsiibi vähendamisele: bioloogiline vanem vs. lapse tegelik kasvataja.

IMG_1636.JPG

Pål Christian Bergstrøm programmi avakonverentsil Tallinnas 5. juunil 2013. 

Programm "Riskilapsed ja -noored"

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) programmi „Riskilapsed ja –noored“ eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine. EMP toel panustab Eesti 7,6 miljonit eurot laste ja noorte riskide varajasse märkamisse ja ennetustöösse. Programmi tegevusi viiakse ellu kootöös Norra, Liechtensteini ja Islandiga. Neis maades on tõhus riskilapsi ja -noori toetav süsteem. Eesmärk on õppida nende headest kogemustest ning nõuannete toel töötada ka Eestis välja terviklikud, haridus-, sotsiaal- ja õiguskaitsevaldkonda ühendavad meetmed riskilaste ja -noortega tegelemiseks. Programm toetab aastatel 2013–2016 tegevusi ja projekte, mis keskenduvad lahendustele, kuidas vähendada laste ja noorte riskikäitumist ning ennetada probleeme. Programmi partner on Norra kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ühendus. Programmi juhib haridus- ja teadusministeerium ja selle rakendajaks on Eesti Noorsootöö Keskus. Tegevusi viiakse ellu koostöös sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumiga.

Täpsem info ENTK kodulehel

Samal teemal: