Valmisid gümnaasiumi valikkursuste õppekomplektid


Avaldaja:Madli Leikop13. Juuni 2013

Tallinna Reaalkoolis tutvustati TeaMe programmi raames Eesti Teadusagentuuri tellimusel valminud gümnaasiumi valikkursuste kaheksat õppekomplekti. Koolid otsustavad, kas ja missugune kursus oma õppekavva lisada.

Gümnaasiumi õppekava matemaatika ja loodusainete valdkonna uued valikkursused on mõeldud tänapäeva teaduse ja tehnoloogia saavutuste ja rakenduste tundmaõppimiseks koolis. Õppematerjalide loomisesse panustasid TTÜ, TLÜ, TÜ, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse ja Tallinna Reaalkooli teadlased, õppejõud ja õpetajad, materjale katsetati ka koolides. Tegu on järgmiste õppekomplektidega:

  1. Geoinformaatika
  2. Arvuti kasutamine uurimistöös
  3. Majandusmatemaatika elemendid
  4. Joonestamine (valmib novembris 2013)
  5. Elu keemia (valmib novembris 2013)
  6. Mehhatroonika ja robootika
  7. Rakenduste loomise ja programmeerimise alused
  8. Loodusteadused, tehnoloogia, ühiskond

Valikkurused on alates 1. juulist tasuta kättesaadavad HITSA õpikeskkonnas Moodle alamkategoorias Üldhariduskoolid-Gümnaasiumi valikkursused. Kursustele ligipääsuks tuleb endale keskkonnas konto luua ning seejärel kirjutada oma soovist konkreetsele kursusele pääseda keskkonna kasutajatoele moodle@hitsa.ee

Kirjas tuleb märkida gümnaasiumi valikkursus, kursuse nimi, oma nimi, oma kasutajanimi Moodle keskkonnas, kool, ametinimetus.

Haridus- ja teadusministeeriumi LTT valdkonna nõunik Ülle Kikas ütles õppekomplektide tutvustusel osalenud õpetajatele, et tegu on olulise tähisega uue riikliku õppekava elluviimisel. „See on vaba, digitaalselt kättesaadav haridusressurss kõikidele. Kui on inimesi, kes tahavad õppida, kuidas oma finantsasju ajada, siis sobivad selleks majandusmatemaatika kursuse materjalid,“ tõi Ülle Kikas näite valikkursuste laiemast kasutusvõimalusest.  

Ta meenutas, et uue õppekava oluline eesmärk oli mitmekesistada õpilaste valikuid, anda õpilastele rohkem praktilisi oskusi, tuua gümnaasiumisse õppesuunad, millega seonduvad just valikkursused. „Oli selge, et uute valikkursuste sisu väljamõtlemist ja õppematerjalide väljatöötamist ei saa jätta õpetajate kanda,“ sõnas Ülle Kikas.

Nüüd on kaheksa valikkursust olemas, edasine sõltub koolidest: kuidas on kooli õppekava kujundatud, kas lisada sinna midagi valminud valikkursustest, kas koolis on õpetajad, kes julgevad uue asja ette võtta. Samas saab iga kursuse puhul tuge kasvõi õpetajaraamatust (õpetajale suunatud materjalidest) või kursuse koostajatelt; tulevikus teistelt sama kursust õpetavatelt õpetajatelt. Plaanis on ka valikkursuste koolitused.

PDF-faili iga kursuse sisukirjeldusega ning ülevaate „Gümnaasiumi valikkursuste õppekomplektid“ leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Allpool põgus pilguheit kursustele.

Gümnaasiumi valikkursuse „Geoinformaatika“ eesmärk on aidata õppijail avastada enda jaoks ruumi mõistmise mõnu. Kursus on praktilise suunitlusega, selle põhiväljund on oskus luua ja kasutada kohateavet. Üle poole kursuse mahust moodustavadki praktilised ülesanded, mida lahendatakse iseseisvalt või grupitööna. GISi valikkursust või selle üksikuid osi saab vajadusel lõimida geograafia või mõne muu aine põhikursustega. Vajadusel saavad õpilased GISi kursuse läbida ka koolidevahelises õpperühmas.

Valikkursuse „Arvuti kasutamine uurimistöös“ kohta ütles üks selle autoritest, Mart Laanpere TÜ Informaatika Instituudist, et seda kursust läheb igas koolis vaja – on ju uurimistöö gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik. Kursus toetab õpilaste ettevalmistamist uurimistöö tegemiseks: ülevaate saab andmete kogumisest ja analüüsiks ettevalmistamisest; erinevuste, trendide ja seoste uurimisest; uurimistulemuste esitlemisest jm. Soovitav on pakkuda seda kursust koos valikkursusega „Uurimistöö alused“.

Kursuse „Majandusmatemaatika elemendid“ eesmärk on näidata matemaatika rakendusvõimalusi majandus- ja finantsprobleemidest arusaamisel ning nende lahendamisel igapäevaelus; anda oskusi avalike andmebaaside ja laenukalkulaatorite käsitlemiseks; kujundada õpilaste statistika-alast pädevust. Teemadest olgu näiteks toodud „Protsentarvutus majanduses“, „Majandusstatistika“, „Lineaarne planeerimine“ jt.

Valikkursusel „Joonestamine“ kasutatakse praktiliste ülesannete lahendamiseks 3D-projekteerimistarkvara Solid Edge. Kursusel tuleb loovalt lahendada 3D-modelleerimisülesandeid, olles üheaegselt nii disainer kui konstruktor. Kursus koosneb nelja- kuni kuuetunnilistest moodulitest, moodul hõlmab kahte tundi tavalises klassis ja kahte kuni nelja tundi arvutiklassis õpetaja juhendamisel, millele järgneb õpilase iseseisev töö Solid Edge programmiga.

„Elu keemia“ kursus on hea võimalus tutvuda organismis leiduvate ainete ja nende muundumistega. Õpitav sobib hästi neile, kes soovivad jätkata õpinguid meditsiini, geeni- või keskkonnatehnoloogia, keemia või bioloogia vallas. Kursuse siht pole mitte „ära õppida“, vaid teemaga süvendatult tegeleda. Koostajate arvates on parim õppevorm seminar: probleemküsimuste ja skeemide ühine arutelu, analüüs ja tõlgendamine. Seda tulekski käsitleda valikkursusena, mis sobib eriti hästi laia silmaringiga aineõpetajale ja bioloogia ja keemia põhikursused läbinud biokeemilistest protsessidest huvitatud noortele.

Robootika ja mehhatroonika valikkursuse praktiline osa rajaneb kahel riistvaraplatvormil – LEGO MIND-SORMS ja Kodulabor. Kursuse jaoks on võimalik valida üks nendest. Teoreetiline osa on ühine, praktilised tööd on erinevad. Kursuse õppekava selgitab robootika põhitõdesid, pakkudes teadmisi kahele erinevale tasemele: õpik on peatükkide siseselt jaotatud kahte ossa ja tunni käigus on võimalik valida sobiv raskusaste.

Rakenduste loomise ja programmeerimise aluste valikkursuse eesmärk on õpetada rakenduste loomise meetodeid, vahendeid ja põhifaase (ülesandepüstitus, analüüs, disain ja programeerimine) ning modelleerimist ja algoritmimist.

Loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna valikkursuse õppekomplekt koosneb 20-st nelja-viie õppetunni pikkusest moodulist. Neist valib õpetaja õpilase huvi ja oma kompetentsuse põhjal õpetamiseks vähemalt kuus. Loodusainete õpetajate koostöö eri moodulite õpetamisel on soovitatav. Moodulid on üles ehitatud õpilase jaoks oluliste probleemide lahendamisele. Kõik probleemid on interdistsiplinaarse iseloomuga ja nende lahendamisel on vaja nii olemasolevaid teadmisi loodusteaduslikest õppeainetest kui omandada uusi. Mõned näited moodulitest: „Kliimamuutused: milline on Eesti tulevik?“, „Osooniaugud ja ultraviolettkiirgus: kas risk elule?“, „Kas isetehtud seep on tänapäeva maailmas elujõuline?“, „Satelliitside: kuidas helistada koju asustamata saarelt?“ jpt. 

IMG_1646.JPG

IMG_1644.JPG

Valikkursuste tutvustust oli Tallinna Reaalkooli kuulama tulnud väga palju õpetajaid. Fotod: Madli Leikop.