Koolitajaks oli dr. Eleni N. Rossiou (Ph.D), matemaatik ja IKT õpetaja (Experimental School of Aristotle; University of Macedonia, Kreeka).

Dr. Eleni N. Rossiou sõnul aitab LAMS, nagu nimigi ütleb, õpitegevusi süsteemselt hallata. Näiteks saab teha tunnikavasid kas ühe tunni, nädala või kuu jaoks ning tehtud plaani järgmisel õppeaastal uuesti kasutada, lisada on võimalik ka kommentaare. Samuti on võimalik läbi viia õpilastelt koostööd eeldavaid digitaalseid õppetunde, neid edasi arendada ja taaskasutada ning läbiviidud tunde analüüsida. LAMS annab võimaluse õpetajatevaheliseks koostööks, mis on Rossiou sõnul väga oluline – nii toetavad õpetajad üksteist ning koostöös kasutades muudavad oma tööd pidevalt paremaks. Õpetajal endal ei ole programmi kasutamiseks eelnevalt mingeid erioskuseid vaja.

Eksperimentaalkooli esindaja
Koolitusel osalenud Tiigrihüppe ja Gustav Adolfi gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tegi LAMSist lühiülevaate ka haridustehnoloogi blogisse. Blogis on toodud nii kasutusvõimaluste selgitused kui ka keskkonna plussid ja miinused õppetöös kasutamisel. LAMS süsteemi pikemalt tutvustava videoga saab tutvuda siin.

Fotol Eleni N. Rossiou (paremal) ja Kristi Kadaja Digihariduse Innovatsioonikeskusest Tiigrihüpe. Pildistas Marko Puusaar.

Koolituse läbi viinud dr. Eleni N. Rossiou sõnul oli ta „puhas“ matemaatik, siis leidis enda jaoks arvutid ning pärast seda on ta oma õpingud ja töö olnud seotud arvutite ja haridusega ning nende ühendamisega nii koostöö võimalusena kui distantsõppes. Samas valdkonnas on ta kaitsnud ka oma doktoritöö.

Kool, kus Eleni N. Rossiou töötab, on üks viieteistkümnest Kreekas olevast nn eksperimentaalkoolist, mis teeb ülikoolidega koostööd, võttes kasutusele uudseid õpimeetodeid ning jagades oma kogemusi teistele koolidele. Sellises koolis töötaval õpetajal on vaja pidevalt end arendada – näiteks eelmisel aastal läbi viidud õpetajate hindamisel arvestati tundide läbiviimisoskust, tunniplaane, avaldatud õpimaterjale, innovaatiliste õpimeetodite kasutust, aga ka nende administratiivseid oskuseid, tausta jne.

Olemusliku seose nägemine
Eksperimentaalkoolides õpivad lapsed vanuses 5-18 aastat. Eleni sõnul peab lapsel olema võimalus õppida nii, et tal oleks huvitav ning oluline on näost-näkku suhtlus. Oma klassides ongi Rossiou võtnud eesmärgiks suunata õpilased omavahelisele koostööle, õpetaja roll on olla suunaja ja juhendaja, mitte põhirääkija. Materjaliga tutvumine ja personaalsete ülesannete lahendamine toimub iseseisvalt nt kodus ning tehnoloogia ja erinevad programmid on siin abivahendi rollis, toetades õpiprotsessi. Näidetena, mida ta kasutab, toob õppejõud välja Moodle, Vikid, Edmondo, LAMSi, samuti telekonverentsid. Viimast ei kasutata muidugi juhul, kui lapsed on klassis, kuid sealt eemal viibides see lastele meeldib. Positiivseid külgi võrreldes varasema ajaga, kui ta oma tundides veel tehnoloogiat ei kasutanud, leiab Rossiou palju – õpilaste ja õpetajate tegevused muutuvad tõhusamaks, erinevad materjalid saab kiiremini valmis, õpilaste õpitulemuste kohta saab kiire tagasiside, samuti pole vähetähtis, et ei pea materjale paberile välja trükkima, mis on säästvam. Kuid peamine – see muudab mõtteviisi, enam ei püüta definitsioone pähe õppida, vaid näha asjade taga olemuslikku seost.

Dr. Eleni N. Rossiou sõnul sõltub arvutite ja tehnoloogia kasutamine Kreeka koolides sellest, kus piirkonnas kool asub, samuti koolist ja õpetajatest ning lapsevanematest. Üldistades arvas ta, et neid kasutatakse palju. Samas nagu Eestiski, peetakse oluliseks mitte võimalust arvuteid kasutada, vaid oskust seda teha. Viimase kümne aasta jooksul on läbi viidud mahukaid õpetajakoolitusi eesmärgiga lõimida tehnoloogiat õppetöösse just pedagoogilistel eesmärkidel. Käesoleval aastal algab Kreekas neljandat korda õpetajakoolitus, mille käigus saavad oma oskuseid parandada 3000 õpetajat.

Küsimusele, kas Kreeka majandusraskused on mõjutanud tehnoloogia kasutamist koolis, vastas õpetaja, et pigem on see mõjutanud õpilasi - nad on rohkem närvilised ja murelikud. Aga õpetaja ülesanne on need majanduslikud raskused unustada ja pigem rohkem pakkuda. Ka Elleni Roussou teeb palju tehnoloogia võimaluste tutvustamiseks vabatahtliku tööna, ilma selle eest tasu saamata. Kuna koolis kasutusel oleva tehnoloogia osas saadi riigilt toetust vaid alguses, siis praegu on oluline osa kooli lapsevanematel, kes läbi hoolekogude püüavad elu vastavas koolis paremaks muuta.
Artikli autor: Signe Ambre