Õpetajate palgad olid 2011. aastal 62% kõrgemad kui 2000. aastal, kuid jäid alla teiste kõrgharidusega töötajate keskmisele sissetulekule, mistõttu jääb õpetajate edasine palgatõus riigi eesmärgiks ka järgnevatel aastatel, teatab haridus- ja teadusministeerium.

Ülevaates tuuakse välja, et Eesti põhikoolide klassitäituvus on vaadeldavate riikide seas üks madalamatest. Põhikooli vanemas astmes ehk 7.–9. klassis on siinsete koolide klassitäituvus OECD riikide kõige madalam. OECD hinnangul on väikesed klassid õpetajaameti populaarsuse peamine põhjus Eestis.

Kaks korda enam noori osaleb mitteformaalses hariduses
Eesti 15–29-aastasete töötavate noorte osakaal kasvas 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes 5 protsendipunkti – 32%lt 37%ni. Samal ajal püsis Euroopa Liidu 21 riigi keskmine muutumatuna 36,5% juures.

OECD hinnangul saab siinsete kõrgharidusega noorte paremat toimetulekut kriisi ajal selgitada Eesti internetistumise ja kõrge tehnoloogilise arenguga. Eestis osaleb OECD keskmisega võrreldes rohkem inimesi mitteformaalses hariduses: 25–34aastaseid on nende hulgas kaks korda enam kui 55–64-aastaseid ehk noored oskavad täiendkoolituse võimalusi paremini ära kasutada.

Ülevaates toodi välja ka, et Eestis moodustab matemaatikale ja loodusainetele pühendatud aeg põhikooli vanemas astmes 38% kohustusliku õppe mahust ja see on tublisti üle OECD keskmise, mis on 25%.

Iga-aastaselt avaldatav „Education at Glance“ on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on muuhulgas anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. Ülevaade analüüsib 34 OECD liikmesriigi ja lisaks Argentiina, Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika vabariigi haridussüsteeme. Täies pikkuses ülevaade tehakse ligipääsetavaks OECD kodulehel http://www.oecd.org.

Foto: Koolielu arhiiv