Tegemist on summaga, mille linn on viimase nelja aasta jooksul neile koolidele kulutanud, vahendab BNS Eesti Päevalehe uudist. Sellise nõudmise põhjuseks tuuakse 2010. aastal muudetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, millega läks hariduslike erivajadustega laste koolide ülalpidamise kohustus üle riigile, ütles Tallinna haridusameti avalikkussuhete peaspetsialist Leini Jürisaar ajalehele.

See tähendab, et erikoolide rahastamine oli uue seadusega riigi ülesanne, selgitas ta. „Linn ei saa ega soovi jätkata riikliku ülesande täitmist selleks vajalikke vahendeid saamata,” lisas Jürisaar.

Pöördumise eesmärk on anda kas erivajadustega laste koolid riigile või leppida kokku kulude katmine.

Ministeerium ei kavatse maksta
Haridus- ja teadusministeerium summat maksta ei kavatse, kuna nende hinnangul on seadust tõlgendatud liiga kitsalt. Ministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva sõnas Eesti Päevalehele, et seaduse kohaselt peab riik moodustama koole raskemate hariduslike erivajadustega õpilastele, ent see ei keela ka kohalikel omavalitsustel selliseid koole moodustamast.

„Hariduslike erivajadustega õpilased on osa kogukonnast, kelle õppe korraldamine on ja jääb ka edaspidi riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud vastutuseks,” ütles Ladva.

Tallinna Laagna lasteaiaspõhikoolis leitakse, et riigi toetus võiks küll praegusest suurem olla, ent pigem soovitakse jätkata munitsipaalkoolina, kuna koostöö linnaga on hea. „See küsimus, et riik võiks rohkem toetada, on üleval juba paar aastat. Millal lahendus tuleb, ei tea,” rääkis kooli direktori kohusetäitja Maarika Vorsmann.

Ta lisas, et peamiselt liikumispuudega laste kool on igal aastal tugipersonali jaoks linnalt vajalikud summad saanud.

Seda, kas kõnealused neli kooli võivad linna rahastuseta jääda, Leini Jürisaar ei kommenteerinud. Mis on järgmised sammud, juhul kui ministeeriumiga sobivale kokkuleppele ei jõuta, otsustatakse tema sõnul siis, kui selleks vajadus tekib. Praegu maksab riik neljale koolile põhikooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palka, täienduskoolituse, õppevahendid, koolilõuna, investeeringutoetuse ja vajadusel õpilaskodutoetuse. Ülejäänud kulud kannab linn.

Allikas: BNS
Foto: Koolielu arhiiv