Esitatud eelnõude kohaselt keeldub valitsus venekeelseks õppeks loa andmisest.  

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on taotluse esitanud gümnaasiumid alustanud eestikeelsele aineõppele üleminekut seaduses nimetatud mahus juba varakult, teatas vaitsuse kommunikatsioonibüroo BNS-ile.  

Koolidel on olemas vastava ettevalmistusega õpetajad ja gümnasistid on põhikoolis omandanud reeglina hea eesti keele. Lisaks on algatatud mitmeid kooliväliseid tegevusi, mis toetavad õpilasi nii keeleliselt kui ka metoodiliselt. Koolid jälgivad pidevalt õpilaste edasijõudmist ja hinnanguid.  

Ministeeriumi hinnangul pole taotluses mainitud gümnaasiumidel mitte ühtegi reaalset takistust, mis välistaks õpingute läbiviimise 60 protsendi ulatuses eesti keeles.  

Otsus gümnaasiumiastmes osalisele eestikeelsele õppele ülemineku kohta tehti 1997. aastal. Õigusaktid nägid 2007. aastal ette, et 2011/12. õppeaastast rakendavad gümnaasiumis kümnendast klassist 60 protsendi ulatuses eestikeelset õpet. Kooli pidajatele ja koolidele on valitsuse hinnangul antud piisavalt pikk üleminekuaeg astuda vajalikke samme osaliselt eestikeelsele aineõppele üleminekuks.  

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Kooli õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud õppetööst. Õppekeeleks võib olla ka muu keel ja munitsipaalgümnaasiumis annab selleks loa valitsus. Vastava taotluse esitab valitsusele valla- või linnavolikogu kooli hoolekogu ettepanekul. Kooli hoolekogu peab ettepanekut tehes lähtuma kooli arengukavast.

Allikas: BNS