Haridus- ja teadusministeeriumis peetud välisüliõpilaste teemalisel koosolekul tõstatasid hariduse vormijad muu hulgas ka küsimuse, kuidas kaitsta Eestis olevat sensitiivset teavet, vahendab BNS ajalehte Eesti Päevaleht.
Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller tõi välja, et just biotehnoloogia ja IT-valdkondadele on Hiina üliõpilastelt massiliselt avaldusi. "Kuid me peame jälgima, milliste teadusrühmade juurde välisüliõpilasi tuleb. Me ei saa ja ei taha neid lasta ligi kõige sensitiivsematele teemadele, me ei saa neid valdkondi teistele avada," seisavad koosolekuprotokollis Halleri sõnad.
"Välisüliõpilastega seotud ohud on teema, mis on aktuaalne igale riigile, mitte vaid Eestile," ütles Kristjan Haller. "Igas tänapäevase tehnoloogiaga seotud teadusvaldkonnas on teemasid, mis pakuvad intellektuaalset huvi. Olgu siis tulemuseks suured tööstuskasumid või isegi terrorism."
"Kuigi seni ei ole Tartu ülikoolis ühtki julgeolekuohuga olukorda olnud, tuleb läbi mõelda, milliseid samme ohu ennetamiseks astuda," lisas ta ja kinnitas, et huvi suurt kasumit võimaldavate alade vastu on tõusnud.
Eesti Päevalehe andmetel tõi selle ohu välja ka haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Andres Koppel. "See teema tuleks ka läbirääkimistel läbi arutada - tööstusspionaaž," oli kirjas tema sõnavõtu juures.
Hiljem märkis Koppel siiski, et sõna "tööstusspionaaž" kasutamisega koosoleku protokollis dramatiseeriti küsimust üle.
Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets aga arvas, et Eesti ülikoolid ei peaks niivõrd palju tähelepanu pöörama Aasia riikidele, näiteks Hiinale või Indiale, vaid keskenduma konkurentsivõime kasvatamisele Läänemere piirkonnas.
Kasemets lisas, et Eesti eri rahvustest üliõpilastele mingeid kvoote küll peale panema ei hakka, samuti ei hakata valima, millistest riikidest võib siia tulla ja millistest mitte. "Meil ei ole praegu probleemi, et peaksime piiri taga tunglevaid üliõpilasi tagasi hoidma. Peame neid hoopis ligi meelitama, et hariduse kvaliteeti tõsta," ütles Kasemets Eesti Päevalehele.
Artikkel täismahus Eesti Päevalehe veebilehel.
Lisatud 17. veebruaril 2010



