
Inimeseõpetuse aine vajalikkuses ei kahtle loodetavasti keegi, kel vähegi psühholoogiast ning pedagoogikast ettekujutust ja kes noorte arenevate hingede parema hakkamasaamise pärast pisutki muret tunnevad. Korduvad küsitlused on aga näidanud, et aine pole igas koolis siiski piisavalt oluline. Ikka jagatakse neid tunde juhuslikele õpetajatele, kel parasjagu õppeaastas normtunde juurde vaja, kirjutab C. R. Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli õpetaja ja Jõgevamaa inimeseõpetuse ainesektsiooni eestvedaja Ülle Säälik.
Õpetaja piisava huvitatuse puhul pole edukas aine edastamine ju võimatu, kuid kui igal aastal annab ainet erinev õpetaja, pole pühendumus, kogemused ega ka materjalid-meetodid kindlasti parimal võimalikul tasemel. Et koolide juhtkonnad alati ainet ei hinda, räägib kõnekalt ka see, et õpetajaid ei taheta koolitustel ja koosolekutel osalemiseks koolist ära lubada. Suurim ainealane tunnustus on aga kindlasti olümpiaadivõit, mis inimeseõpetuse puhul on võimalik vaid mõnes maakonnas, kuid vabariiklikul tasemel veel üldse mitte.
Olümpiaad oli liikumapanevaks jõuks
Jõgeva maakonnas sai aine arendamise idee tegelikult alguse hoopis maavalitsuse terviseedendajast Eha Anslanist, kes koos Maret Saare ja Heiki Sildnikuga haridusosakonnast tegid allakirjutanule ettepaneku käivitada ainesektsiooni töö ning korraldada inimeseõpetuse-terviseõpetuse olümpiaad. Eeskujuks võtsime Raplamaa näite. Alustasime koolidega kontaktivõtust, paludes inimeseõpetuse ainete õpetajatel täita ankeet, mis annaks ettekujutuse üldisest olukorrast koolides, koolituse huvist ning soovist kaasa lüüa olümpiaadi korralduses. Seejärel saigi teoks esimene olümpiaad 5. klassidele. Ürituse atraktiivsemaks muutmiseks korraldati üritus Kuremaa ujulas ning osalejad said tasuta ujumise ning tervisliku eine, mis tasuti terviseedenduse eelarvest. Olümpiaadi läbiviimise kulud on enda kanda võtnud Jõgevamaa omavalitsusliit. Olümpiaadi võitjaid ning juhendanud õpetajat tunnustatakse teiste ainetega võrdselt kevadeti maavanema vastuvõtule kutsumisega.
Paari aasta pärast võtsime julguse läbi viia ka 7.-8. klasside olümpiaad, mille ülesannete koostamine tundus küll keerulisem, kuid üritus ise siiski piisavalt vajalik, et pingutada. Siis toimus üritus Tabivere Vabaajakeskuses, mitte maakonnakeskuses Jõgeval, nagu enamus olümpiaadidest. Korraldusmeeskonna ühine seisukoht on, et mõni täiendav aktiivne tegevus osalejatele on tubliks boonuseks ning ka ürituse läbiviimine erinevates väiksemates kohtades on tore ja maakoole väärtustav.
Õpetajad tahavad ühiselt tegutseda
Ei maksa sugugi alahinnata tegevõpetajate huvi midagi ühiselt ära teha! Meie maakonnas on vahva aktiivgrupp, kes korraldusküsimustes nõu annab või olümpiaadiülesandeid aitab valmistada. Meie nelja-viie tegutsemisaasta jooksul on ainesektsiooni töös kõige rohkem kaasa löönud näiteks Katrina Tammistu Palamuse Gümnaasiumist, Silja Piir Jõgeva Ühisgümnaasiumist, Sirje Pääslane Lustivere Põhikoolist, Maimu Valdmann Jõgeva Gümnaasiumist, Kadi Kesa Tabivere Gümnaasiumist, Katrin Arge Põltsamaa Ühisgümnaasiumist ning Rutt Taniloo Maarja Keskkoolist. Usun, et koostöös peitub edasiviiv jõud, üksi ei tahaks ega jõuaks suurt midagi. Tänu ja kiitus neile!
Kahel viimasel aastal oleme vähehaaval arendanud suhtlust teiste samasuguste aktiivsete õpetajatega Järvamaalt. Sealse ainesektsiooni eestvedaja Silva Kärneriga tegime meeldivat koostööd ning teoks said kaks ühist koolitust Jõgevamaa ja Järvamaa õpetajatele.
Eelmine ja käesolev aasta on siiski kaasa toonud teatava tagasilöögi. Olime nii õnnelikud ja uhked oma erilise korralduse üle, kuid nüüd on terviseedenduse finantse koomale tõmmatud ning omavalitsusliit ei julge ka väga kindlat rahastamist lubada. Juba eelmisel aastal jäi ürituse eelarve väiksemaks ning loobusime meenetest. Sel aastal pole ka aktiiv-tegevuste koha rentimiseks raha. Sellest hoolimata loodame säilitada aineolümpiaadi eripära tehes koostööd näiteks Päästeametiga, kes ehk põnevust või tegevusi „paberimäärimisele“ lisaks pakkuda võiks.
Põnevad tegevused ühe õppeaine olümpiaadil pole just hädavajalikud, kuid tegevust propageerivad kindlasti ning et inimeseõpetuse aine jätkuvalt propageerimist vajab, on samuti kindel. Edusammudest selle eluliselt vajaliku aine arendamisel räägib näiteks eelmisel õppeaastal toimunud 6. klasside tasemetöö, kuid teha on veel palju.
Vabariiklikul tasemel parimatel ainetundjatel võistlemise võimalust veel pole. See aga annaks kindlasti tõuke ka teistele piirkondadele oma olümpiaadide käivitamiseks. Kindlasti on üle Eesti veel palju inimeseõpetuse-usku õpetajaid, kes sellele väärt ainele väärikamat kohta teiste seas pakkuda suudaks. Igasugune koostöö ning aktiivne algatus on seejuures teretulnud, olgu see siis mõni konkurss, võistlus või kogemuste vahetamise ja hüva nõu saamise koht internetis.
Ülle Säälik, C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikooli õpetaja, Jõgevamaa inimeseõpetuse ainesektsiooni eestvedaja
Koolielu
Lisatud 22. veebruaril 2010



