Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel kirjutab kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva:
„Gümnaasiumiõpilastele annab uus õppekava suuremaid valikuvõimalusi. Kohustuslike kursuste mahtu on vähendatud ning selle arvelt saab noor õppida just teda huvitavaid ainevaldkondi. Muudetud on ka gümnaasiumi lõpetamise korda, 2011. aasta sügisel gümnaasiumiõpinguid alustavatel noortel tuleb lõpetamiseks sooritada kolm riigieksamit – eesti keel, matemaatika ja võõrkeel, kooli õppesuunast lähtuv küpsuseksam ning uurimustöö.

Lähedaste õppeainete paremaks seostamiseks on ained seotud ainevaldkondadesse, mis võimaldab paremini ühiseid taotlusi avada. Samuti on aineti avatud seosed õppekava üldosa, läbivate teemade ja teiste ainevaldkondadega.

Õppekava rakenduse osas jätkub töö aineraamatute ja teiste abimaterjalide koostamisega, teavitamise ja koolitamisega ning õppekirjanduse ja õpikeskkonna uuendamisega. Esimesed tähtajad koolidele on seatud 2011/2012 õppeaastaks, kui uuendatud õppekavale lähevad üle põhikooli 1., 4. , 7. klassid. Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013/2014 õppeaastaks.“

Seega läheb siis veel vähemalt kolm aastat, enne kui gümnaasiumis rakendub majandusõpe. Kas meil on selleks ajaks vastava eriala õpetajaid? Kas nad peavad olema pedagoogilise haridusega või oleks parem, kui majandust ja sealjuures ettevõtlust tutvustaksid koolinoortele ettevõtluses praktiliselt tegutsejad? Kas õppeprogrammi panna ainult majandusteooriad ja tutvustada riigi eelarve tegemise käiku või oleks olulisem valmistada ette ise toimetulevaid innovaatilisi ja julgeid noori ettevõtjaid, kes saaksid nendele antud teadmistega hakkama iseseisvalt oma äri alustamisega. Veel paljudele küsimustele tuleb leida vastus enne, kui neid väheseid majandusele lubatud valikaine tunde asuda kasumlikult kulutama.

Vaatame nüüd, mida gümnaasiumi õppekavades on majandus- ja ettevõtlusõppe kohta teada. Väljavõte gümnaasiumi riikliku õppekava määruse eelnõu seletuskirjast: 
„Gümnaasiumi majandus- ja ettevõtlusõpe ainekava koosneb kahest kursusest: majandusõpetus ja ettevõtlusõpetus.
Majandus- ja ettevõtlusõpetuse õppimise eesmärk on omandada arusaam ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning vastastikustest seostest nii üksiksiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seejuures arendatakse õpilastes ettevõtlikku ning keskkonda väärtustavat ja säästvat eluhoiakut ning probleemide lahendamise ja uurimise oskusi. Õppides nägema keskkonna, inimese ja majanduselu vastastikuseid suhteid, näevad õpilased ka säästva eluviisi vajadust. Õpilased saavad teavet erinevate elukutsete, elukutsetele esitatavate nõuete ja õppimisvõimaluste kohta, õpivad koostama elulookirjeldust ning käituma töövestlustel. Õpitakse analüüsima tööturu nõudmisi ning pakkumisi, nägema ja hindama oma soove ning võimalusi. Elukutsevalikul õpitakse nägema töötaja rolli kõrval ka tööandja (ettevõtja) rolli.

Majandusõpetuse läbimisel omandavad õpilased oskuse otsida, kasutada, analüüsida ja hinnata mitmesuguseid statistilisi materjale ning kasutada infotehnoloogilisi vahendeid. Õppetegevus on probleemipõhine ning õpilase igapäevaeluga ja majanduses toimuvaga seostatud. Majandus- ja ettevõtlusõpetusel on tihe integratsioon teiste õppeainetega, tuginedes matemaatika-, geograafia- ja ajalooteadmistele ning toetades ühiskonna- ja inimeseõpetuse õppimist.“

Õpilase õppe minimaalne maht gümnaasiumis on 96 kursust (a 35 õppetundi), selles sisalduvad:  63 kohustuslikku kursust ja vähemalt 20 valikkursust.

Valikkursuste hulgas võib, aga ei pea olema majandus- ja ettevõtlusõpet, kui konkreetne kool seda vajalikuks ei pea, sest kõiki valikkursusi ei saagi valida, kuna siis muutuksid need juba kõigile kohustuslikeks. Kui aga vaadata statistikat, missuguses kõrgkoolis õpetatakse majandust mitte õppivatele üliõpilastele majandusaineid kõige rohkem, siis on siin eeskujuks Kunstiakadeemia.

Meie loomeinimesed ei ole saamatud ja omaette nokitsevad kunstnikud, vaid hästi toime tulevad ettevõtjad, kes enamasti töötavad FIE-na, so füüsilisest isikust ettevõtjana. Nad tulevad toime nii reklaami, turunduse, statistika kui ka aruannetega, maksavad ise endale palka, oskavad arvutada kulusid ja tulusid, pidada raamatupidamist, koostada aastaaruannet, korraldavad ise oma töö- ja puhkeaega. Paljudes teistes kõrgkoolides ei õpetata kõigile soovijatele majanduse algteadmisi ja nii ongi headel spetsialistidel suur kartus iseendale tööandjaks hakkamise ees. Samas ei pea FIE üksi töötama, ta võib enda alluvusse ka teisi tööle võtta, kui aga tööd jätkub.

Elu näitab, et nii alluvana kui ka ülemusena toimetulekuks on vaja minimaalseid majandusteadmisi igaühele. Teadmisi majanduse toimimisest ja ettevõtlusest on vaja tänapäeval juba gümnaasiumi lõpetajatele – järjest rohkem soovivad noored olla ise enda peremehed, eriti siis, kui on hea äriidee, toetajad, kaasalööjad, koolitajad ning õpetajad.
Seepärast valige julgelt majandusõppe valikkursus juba nüüd, kui see on koolis olemas.

Tiina Kilkson
Koolielu
Lisatud 26. veebruaril 2010