Suurkogu poolt vastu võetud resolutsioon toetub selle aasta veebruaris Tallinnas, Tartus, Narvas, Sillamäel ja Jõhvis toimunud õpilasfoorumitele, kus koguti õpilaste arvamusi ja hinnanguid 2007.
aastal alanud ülemineku kohta eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes ning muukeelse hariduse kvaliteedi kohta üldisemalt. Foorumitest võttis osa üle 100 vene koolide õpilasesinduste aktivisti.

"Õpilased tõid esile, et osalist eestikeelset õpet rakendatakse täna nii lasteaedades kui gümnaasiumides, kuid põhikool jääb sellest protsessist põhjendamatult kõrvale," märkis Õpilasesinduste Assamblee peasekretär Sergei Metlev. "Parimad võimalused gümnaasiumi õppekavaga
toime tulla on õpilastel, kes õppisid keelekümblusmetoodika alusel, kuid selle programmiga on liitunud vaid kolmandik muukeelsetest koolidest," lisas ta.

Arvestades venekeelsete õpilaste eesti keele oskuse võrdlemisi madalat taset ja senist kogemust, tuleks õppeaineid eesti keeles õpetades kindlasti rohkem kasutada alternatiivseid kaasamis- ja
õpetamisvorme ning mitte piirduda traditsiooniliste meetoditega. Selleks sobivad rohkem praktilise kallakuga ained, kus on vähem tähelepanu teoorial, seisab Õpilasesinduste Assamblee resolutsioonis,
mis anti suurkogul üle haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele.

Õpilaste esindajad paluvad riigilt toetust ka õpetajatele ja koolijuhtidele, kes soovivad eesti keelt õppida. Selleks on riigile ettepanek rahastada vahetusprojekte teiste piirkondadega, mis võimaldataks pedagoogidel arendada ja praktiseerida oma keeleoskusi. Lisaks kutsuvad õpilased riiki laiemalt kasutama õpetajate mentorite ja konsultantide süsteemi ning maksma lisatasu neile õpetajatele, kes õpetavad muukeelsetes koolides eesti keeles, eriti Ida-Virumaal.

Resolutsioonis rõhutatakse, et rahvusliku identiteedi säilitamine on tähtsaks tingimuseks avatud ja vaba ühiskonna arendamisel. Õppekvaliteet muukeelses koolis ei tohi olla madalam, kui riigi keskmised näitajad, ning muukeelse kooli vilistlased peavad omama võrdseid võimalusi üldisel haridusturul.

Õpilaste väljalangemine muukeelsetest koolidest madala õppekvaliteedi tõttu on Sergei Metlevi sõnul ohtlik signaal: "Me peame kindlasti reformima süsteemi, et päästa seda osa, mis on seni toiminud hästi.  Eestis ei tohi olla kahe erineva keelega eraldiseisvat haridussüsteemi, millele viitab ka eile avaldatud Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastase komisjoni raport. Me vajame
vähemusrahvuste kooli, mis oleks loomulik osa ühtsest Eesti haridussüsteemist. Praegu on tagumine aeg selles suunas liikuma  hakata," lausus Metlev.

Õpilasesinduste Assamblee suurkogu valis ametisse uue esinduskogu koosseisu, mis juhib organisatsiooni tegevust järgmise aasta  jooksul. Abiturient Sergei Metlev jätkab peasekretäri ametis kuni esimese esinduskogu istungini, kus valitakse assamblee uus juht.

Õpilasesinduste Assamblee on avatud koostöövorm, mis on loodud õpilaste õiguste kaitseks ning kooli haridus- ja noorsoopoliitika mõjutamiseks.

Assamblee koosseisu kuulub 58 vene õppekeelega gümnaasiumiastmega kooli.

http://assamblee.or.ee/