Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas on praegu ametis olevatest ministritest ainus, kes kirjutas koos teiste tolleaegsete ministritega 1999. aastal alla Bologna deklaratsioonile. "See oli loogiline jätk 1990. aastal alanud reformidele, mis olid sätestanud ülikoolide ulatusliku autonoomia, üliõpilase töökoormusel põhineva ainepunktisüsteemi, väliseksperte kaasava ning nende ekspertiisile tugineva akrediteerimissüsteemi ja üliõpilaste osalemise kõrgkoolide otsustuskogudes," ütles Lukas.

Ministritele esitletavas sõltumatus ülevaateraportis on analüüsitud, kuidas on õnnestunud reformide elluviimine erinevates riikides. Üks riik, mida põhjalikumalt analüüsiti, oli Eesti. Raporti koostajate arvates on Eesti suhtelise edukuse taga kõrgharidussüsteemi kaasajastamisel see, et muudatuste ettevalmistamisel on kaasatud kõik olulised osapooled (üliõpilased, rektorite nõukogude esindajad) ning muudatuste rakendamist on toetatud täiendavate rahaliste ressurssidega (valdavalt tõukefondidest rahastatavad programmid Primus ja DoRa). Raporti koostajad jõuavad järeldusele, et kõigis Euroopa Kõrgharidusruumi riikides on veel palju teha, et tagada kõigi kokkulepitud meetmete rakendamine. Suurim välj akutse riikide jaoks on üliõpilaste sotsiaalmajandusliku toimetulekuga seonduv. Kesk-Euroopa riikides on probleemiks ka üliõpilaste kaasamine kõrgkooli otsustuskogudes.

Bologna protsessi olulisemad verstapostid Eestis:
- Ülikoolide üleminek 3+2 õppekavade süsteemile 2002/03. õa.
- Magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste ning noorte õppejõudude mobiilsust toetavate programmide käivitamine
- Kristjan Jaagu programm (2003), ESF vahenditest rahastav DoRa programm (2009); Eesti on üks vähestest endisesse nõukogude mõjusfääri kuulunud riikidest, kus näiteks EL Erasmus programmi raames on sisse- ja väljasuunduvate üliõpilaste arvud tasakaalus.
- Varasema õpingute ja töökogemuse arvestuse (VÕTA) võimaluste seadustamine õppekava täitmise osana (2003), VÕTA rakendamise põhimõtete täpsem kokkuleppimine (2008).
- Diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmine, erinevad õigusa ktid perioodil 2003-2006.
- Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia ja kõrgkoolide rahvusvahelistumise heade tavade lepe (2007).
- Sõltumatu kõrghariduse kvaliteediagentuuri asutamine ning ühiskraadide ja -diplomite seadustamine (2008).                                           
- Üleminek väljundipõhistele õppekavadele ja Euroopa ainepunktide süsteemile 2009/10. õa.

Edaspidiste tegevuste hulgas rõhutas Tõnis Lukas vajadust muuta kõrgkoolide juhtimis- ja rahastamissüsteemi. "See peab tagama kõrgkooli missioonide selge eristumise ning andma võimaluse viia kõrgkooli tegevus vastavusse ühiskonna ootustele," sõnas Lukas.

Ministri kinnitusel on vajalik ka Eesti kõrghariduse atraktiivsemaks muutmine, sest üha rohkem suunduvad noored õppima välisülikoolidesse. "Vastavalt sellele võiks suureneda ka välisüliõpilaste arv meie kõrgkoolides. Ning meie oma gümnaasiumide ja kutsekoolide lõpetajad võiksid kõrgharidusteed alustada ikka Eestis," ütles Lukas.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 12. märtsil 2010