Kuidas juhtus nii, et just Sinust sai õppekomplektide autor?
Esmapilgul võib tõesti tunduda ootamatu, miks olen eriala vahetanud ja keelealalt teenindusvaldkonda siirdunud. Minu jaoks ei olnud see siiski järsk muutus, vaid ühe lemmiktegevuse – eesti keele kui teise keele õppematerjalide loomise – jätkamine.

Viimasel ajal on erialase eesti keele õpetamine järjest aktuaalsemaks muutunud. Olen ka ise sellega üsna tihedalt kokku puutunud, näiteks õpetasin möödunud aastal vene õppekeelega koolide aineõpetaid ning valmistasin nende jaoks ka erialakeele õppematerjale. Väga huvitav oli keelt pisut teise nurga vaadata kui üldkeelega tegeledes!

Ja nii juhtuski, et kui Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudist tehti mulle ettepanek osaleda Integratsiooni Sihtasutuse konkursil, kus otsiti teeninduserialade eesti keele õppekomplektide autoreid, ei lasknud ma end kaks korda paluda. Kirjutasime projekti, millega õnnestuski konkurss võita.

Kellele on õppematerjalid mõeldud?
Õppekomplekte on kokku kolm: üks kokkadele ja kelneritele, teine müüjatele ning kolmas juuksuritele ja kosmeetikutele. Igasse komplekti kuulub neljavärvitrükis õpik-töövihik ja kolmeosaline (eesti-vene, vene-eesti ja temaatiline) sõnaloend. Materjalid on üsna mahukad: õpikud 180 lk, sõnaloendid 700–900 sõna. Algselt olid komplektid mõeldud ainult Integratsiooni SA projekti raames toimuvate eesti keele kursuste õppematerjaliks. Nendel kursustel osalevad inimesed, kes on oma eriala põhiteadmised omandanud, aga kelle keeleoskus ei ole piisav eestikeelse kutseeksami sooritamiseks.

Lähtuvalt retsensentide ja ekspertide positiivsetest arvamustest tekkis mõte hakata õppekomplekte kasutama ka kutsekoolide erialase eesti keele õppematerjalidena. Selleks otsustati koolituste raames õppekomplekte katsetada ja vajaduse korral täiendada ning seejärel juba suuremas koguses tiražeerida.
 
Milliseid meetodeid/võtteid/ülesandetüüpe kasutasid ja kas erialade lõikes esineb ka erinevusi meetodite valikul?
Vaatamata projekti elluviimiseks ette nähtud väga piiratud ajale, püüdsin luua võimalikult sisukad, kaasahaaravad ja tõhusad õppematerjalid.

Kõigepealt viisin ennast täpselt kurssi kutseeksamite nõuetega. Eksam koosneb põhjalikust teooriatestist, mis kontrollib kõike õppekavas läbitut, ning praktilisest tööst (nt müüja peab mängima läbi ostusituatsiooni, kokk valmistama toidud ja kirjutama nende kohta aruande ning seda komisjoni ees kaitsma). Seejärel valisin erialaõpikutest sobivad tekstid ning otsisin lisaks internetist huvitavaid ja intrigeerivaid artikleid, mida inimesed tahaksid lugeda ka ilma otsese vajaduseta. Ja pean ütlema, et leidsin sellist kaasahaaravat materjali isegi üle ootuste palju. Nii tore on, kui õpiku sirvija hakkab järsku süvenenult mõnda teksti lugema! Näiteks huvitavad kõiki juuksurite õpiku artikkel Eesti kõige pikemate juustega naisest ja kokkade materjali tekst metsamoorist, kes valmistab kuuseokkakomme.

Veel oli vaja igasse teemasse kirjutada teenindussituatsioone kujutavad dialoogid, mida õppija saab kuulata ka plaadilt. Ja muidugi mõelda välja suur hulk eri tüüpi ülesandeid, mis seovad teema ühtseks tervikuks. Lähtusin kommunikatiivse keeleõppe ja aktiivõppe põhimõttest, et keel omandatakse seda kasutades, mitte selle üle arutledes. Püüan suunata õppijaid pidevalt kaasa mõtlema ja palju omavahel suhtlema. Näiteks tuleb tekstidest teha kokkuvõtteid, leida olulist infot, asju omavahel võrrelda, üksteisele nõu anda, probleemidele lahendusi otsida jmt. Suurt tähelepanu pöörasin erialasõnavara õpetamisele, selleks kasutasin ka palju pildimaterjali. Grammatikas keskendusin konstruktsioonidele, mida erialasuhtluses tihti vaja läheb, aga mille kasutamisel mitte-eestlased kipuvad eksima. Keelestruktuure ei õpita teoreetiliselt, vaid vajalikke fraase harjutatakse suhtlusülesannetes. Ja muidugi on õpikutes palju rääkimisülesandeid: toodete esitlused, rollimängud, arutlusülesanded, ajurünnakud, loovülesanded jm.

Et kõik kolm materjali on mõeldud teeninduserialadele, on nende üldine ülesehitus ning kasutatud meetodid ja võtted suhteliselt sarnased. Kõige mahukamaks ja tihedamaks kujunes juuksurite ja kosmeetikute õppekomplekt.

Milliseid raskusi komplektide koostamisel ette tuli? Mille üle töö käigus rõõmustasid?
Eks see oli nagu ikka loominguline töö oma tõusude ja mõõnadega. Põhiliseks raskuseks oli juba mainitud ajapuudus. Samas mõjus see teisest küljest ka hästi, sundides intensiivsele tööle.

Rõõmu valmistab õppematerjalide loomine mulle alati. Kui leian vahva teksti, tulen hea ülesandeidee peale või suudan kavalalt siduda mõned keele- ja aineõppe teemad, siis jätkub head tuju terveks päevaks. Hulga meeldivaid emotsioone pakkus ka koostöö erialaekspertidega, kes minu loodut kontrollisid ja täiendasid. Kui neile mõni ülesanne väga meeldis  või kui nad ise mingi toreda idee lisasid, andis see uut energiat.

Üsna pingeline oli koostöö kirjastamiskonkursi võitnud kirjastusega, kellega suhtlesin pärast käsikirja valmimist kahe suvekuu jooksul. Et Integratsiooni Sihtasutus otsustas anda komplektid välja neljavärvitrükis, püüdsin seda suurepärast võimalust täielikult ära kasutada. Kavandasin materjali hulga õppeotstarbelisi fotosid ja pilte ning jälgisin, et lõpptulemus tõesti minu kirjeldustele vastaks. 

Erialakeele õpiku autoriks olemine tekitab ka naljakaid situatsioone. Nimelt hakkavad inimesed komplektidega tutvudes minult tihti erialast nõu küsima: soovivad teada, millist lihasorti mis toidu tegemiseks eelistada või kuidas oleks parem oma näonahka hooldada. Ja nad ei taha uskuda, et ma antud valdkondades ikka päris ekspert ei ole!

Mullu valmis Integratsiooni Sihtasutuse eestvõtmisel mitmeid erialakeele õppematerjale. Kas nende hulgast tuli mõni materjal Sulle kasuks?
Olen selle projektiga kursis, osalesin seal ka ise, tõsi küll – kutsekoolide üldkeele õppekomplekti autorina. Erialakeele materjalidega olen tutvunud internetilehekülje http://www.kutsekeel.ee kaudu. Minu praeguste komplektidega haakub sealt üks – kokanduse materjal. Sellega tutvusin enne töö alustamist põhjalikumalt, et mitte korrata juba olemasolevat. Nii et otse ma sealt midagi üle ei võtnud, kindlasti mõjutas see mind aga alateadlikult ja oli üheks ideede vallandajaks.

Kas õpilased saavad õppematerjale iseseisvalt kasutada?
Materjale kirjutades arvestasin küll peamiselt keeletunnis osalejatega. Üsna suur hulk ülesandeid nõuab kaaslastega suhtlemist: probleemidele lahenduse leidmist, vestlemist teenindaja või kliendi rollis, toodete tutvustamist ja teiste tutvustuste kuulamist jne. Samuti võib küllalt tihti olla vajalik õpetaja suunamine või abi.

Samas on aga palju tekste ja ülesandeid, mis sobivad nii klassis töötamiseks kui ka iseseisvalt uurimiseks. Suureks abiks on seejuures kindlasti ka komplekti kuuluv sõnaloend.

Õppematerjalid on mõeldud eelkõige muu emakeelega õppijatele, kuid kas ka eesti emakeelega õppijale on neist kasu?
Tore üllatus oli juuksurite ja kosmeetikute eriala eksperdi tagaside õpiku esimeste peatükkide kohta. Nimelt oli ta sealt paljusid ülesandeid oma kooli eestlastest õppuritega katsetanud ja kõik oli hästi välja tulnud!

Ja tõepoolest – mitmed aktiivõppe võtteid sisaldavad ülesanded võiksid aidata ka emakeelseid erialatunde elavdada ja tõhustada. Näiteks ülesanne kokkadele, kus nad peavad välja mõtlema ja teistele tutvustama erilistest koostisosadest toitu; rollimäng kelneritele, milles õpitakse suhtlema pahura kliendiga või ülesanne kosmeetikutele, milles nad peavad vastama klientide murekirjadele. Usun et ka lugemis- ja kuulamistekstidest leiab eesti emakeelega õppur kasulikku ja põnevat teavet.   
 
Kas oled mõelnud komplektide põhjal välja töötada e-õppematerjalid? Sinu eelmise, eesti üldkeele töövihikuga läks just niimoodi – valmis e-töövihik, mida õpilased iseseisvalt kasutada saavad.
Aitäh hea idee eest! Kutsekoolide eesti üldkeele töövihikust valmis Integratsiooni SA algatusel tõesti ka e-variant ja mulle teadaolevalt kasutatakse seda üsna aktiivselt. Lisaks kutsekooli õpilastele on kasutajate hulgas gümnaasiumi ja kõrgkooli õppureid ning olen kuulnud kasutajatest isegi väljaspool Eestit.

E-materjalil on tavapärase õpiku ees kindlasti palju plusse. Näiteks võimaldab see õppijal iseseisvalt korduvalt tekste kuulata ja mitmesuguseid ülesandeid täita. Samuti annab arvuti vastuste õigsuse kohta kohe tagasisidet. Ja võimalusi õppimist elavdada on veelgi.

Nii et kindlasti oleks otstarbekas ka teeninduserialade õppematerjalide põhjal e-materjalid koostada. See nõuab muidugi osa ülesannete muutmist ja asendamist või lisamist, aga põhjalik alusmaterjal on ju olemas.

Mis õppekomplektidest edasi saab? Kust saavad huvilised neid endale hankida?
Nagu juba mainisin, kasutatakse  õppekomplekte praegu Integratsiooni SA korraldatud erialakeele kursustel, mille läbiviijaks on keelefirma Sugesto. Neil kursustel toimub samal ajal ka materjali katsetamine. Õpetajad märgivad tagasisidelehtedele, mis tuli hästi välja ja mida oleks vaja veel kohendada. Seejärel on mul veidi aega materjale täiendada. Järgmiseks sügiseks peaks valmima juba suurematiraažiline trükk, mis jagatakse tasuta kutsekoolidele. Kas komplektid ka vabamüüki jõuavad, sellele küsimusele jään hetkel kahjuks vastuse võlgu.

Kõik huvilised võivad materjalidega aga juba praegu tutvuda. PDF-kujul on need üleval nii internetilehel http://www.kutsekeel.ee kui ka Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kodulehel virtuaalraamatukogus http://www.meis.ee/raamatukogu. Et tegu on katsematerjalidega, on kõik märkused ja ettepanekud teretulnud!

Kes komplektide valmimisele kaasa aitasid?
Loomulikult ei valmi nii suur töö ainult autori jõupingutuse tulemusena. Komplektide loomisel on oluline osa olnud veel paljudel inimestel, kellele olen väga tänulik. Kõige tihedamalt tegin  koostööd erialaekspertide Dina Aarma, Leana Mölderi ja Olavi Ennuga, kes aitasid materjali kavandada, varustasid mind erialakirjandusega ja kontrollisid loodu vastavust tegelikkusele. Suur roll oli ka toredatel näitlejatel Tallinna Toomklubi Teatrikoolist ja A. H. Tammsaare nimelisest Teatrist (juhendaja Maret Oomer), kes dialoogid plaadile lugesid; kunstnik Liina Ponetajevil, fotograaf Sandra Urvakul ja kujundaja-küljendaja Marge Pentil, kellega koostöös said komplektid igati tänapäevase ja õppima innustava väljanägemise. Ja muidugi ei saa unustada Integratsiooni Sihtasutuse projektijuht Merlin Mäge, kes oma nõudlikul, kuid meeldival moel projekti käiku jälgis ning selle edenemisele igati kaasa aitas.

Mida soovitad õppekomplektide kasutajatele, nii õpetajatele kui ka õppijatele?
Õppijail soovitan kohe julgelt eesti keelt kasutama hakata ja mitte karta vigu, mis alguses on paratamatud. Samuti soovitan neil suhtuda keeleõppesse kui põnevasse mängu, mille käigus avastatakse uut maailma: olla avatud, uudishimulik, ja visa ning nautida eesti keele omandamist.

Õpetajail soovitan püüda vaadata eesti keelt teise keele õppijate pilguga ning mõelda, mida, kui palju ja millal on õppijad võimelised omandama. Soovitan ka suurema osa tunni ajast pühendada mitte seletamisele ja kontrollimisele, vaid harjutamisele – eluliste ja huvitavate eri osaoskusi arendavate ülesannete täitmisele.  

Soovin kõigile mõnusat ja tõhusat komplektide kasutamist!

Küsitles: Maria Ratassepp, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed 
Lisatud 15. märtsil 2010