Projekti alguses püüdis Microsoft tööle panna meeskonna, kes pidi välja töötama jätkusuutliku õppimiskeskkonna, mis arvestab kohaliku kogukonna vajadusi. Kooli rahastas riik, õppeasutusest pidi tulema lihtsalt jäljendatav mudel teiste piirkondade jaoks. Igale õpilasele anti sülearvuti, tehti interaktiivne kooli portaal, piirkonda lisati traadita internetiühendus, loodi 21. saj õppekava ja uus õpetajate värbamise mudel.

Selgus, et pelgalt ilusa maja ja heade vahenditega ei saa aga head kooli – tegu oli liiga varajase algatusega.

Õppekava planeerimise komitee pidi kujundama kooli aluspõhimõtted ja -eesmärgid tuginedes Microsofti etteantud põhimõtetele (enesevaatlus, uurimine, kaasamine, innovatsioon, teostus).

Paar nädalat enne kooli avamist toimus õpetajatele koolitus, mis aga polnud küllalt põhjalik. Paljud õpetajad ei suutnud adekvaatselt vajaliku tehnoloogiaga töötada. Microsoft ja kooli planeerijad otsustasid keelata õpikute ja teiste pabermaterjalide kasutamise, õppematerjalid asusid Microsofti loodud kooliportaalis. Tihtipeale tekkis probleeme internetiga, kuna kooli juhtmevaba võrguühendus ei töötanud korralikult. Piirkonna IT personalil lasus vastutus hoida võrk korras, kuid probleemide ilmnemisel puudus kiire IT tugi.

Probleem oli ka õpilastega, kes ei suutnud oma sülearvuteid korralikult hoida. Tihtipeale kartsid nad neid koju võtta või ei teadnud, kuidas nendega töötada.

Koolile sai saatuslikuks ka pidev juhtkonna vahetus. Kuna koolil puudus juht ning kogukonnaga koostöö, hakkas kool omaks võtma traditsioonilisemaid piirkondlikke hindamismudeleid ja koolipraktikat. Ka õpetajate palkamisega oli probleeme – parimaid õpetajaid ei leitud, kuna piirkonna inimressursi poliitika ja liidu reeglite tõttu saadi enamik tööpakkumisi ainult ühest piirkonnast.

Puudus ühtne hindamissüsteem ning teadmised projektõppest. Õpilaste aitamine ei sobinud samuti projektipõhise koostöömudeliga.

Microsoft on projektist endiselt huvitatud, mõned muudatused on kooli tasemel juba tehtud, et seda oma algse visiooniga kooskõlla viia. Kooli projektijuhid tahaks missiooni ümber sõnastada aastaks 2010-2011. Iga õpetaja jaoks on nüüd palgatud töötaja, kes aitab klassiruumis olevat tehnikat integreerida ja kasutada, samuti on palgatud tehniline tugi, kes aitab sülearvuteid korras ning süsteemi töös hoida. Koolil on täiskohaga juht ning on algatatud õpilasabi projekt, kus õpilased aitavad probleemide korral kaasõpilasi. Iga kooliaasta eel tehakse läbi nädalane koolitus, mis aitab õpilastel kohaneda. Samuti peavad õpilased läbima digitaalse kirjaoskuse kursuse, enne kui nad oma sülearvutid koju võivad viia.

Antud paranduste ja pühendumusega tagasi õigele teele juhituna liigub kool edasi paremuse poole. Õpetajad oskavad paremini hindamissüsteemi ja Tulevikukooli portaali kasutada. Üks märkimisväärseid näitajaid on see, et Tulevikukooli puudujate arv on alla 10% võrreldes kogu linna 13%-ga.

Vaata ka:
Philadeplhia koolipiirkond 

6i arendusprotsess 

Haridusliku kompetentsi ratas 

Artikli „School of the Future: Lessons in failure“ põhjal refereerinud Maibritt Kuuskmäe 
Koolielu
Lisatud 29. septembril 2009