Kas arvuti avaldab lapsele negatiivset või positiivset mõju?
Maailmas on leidnud aset elav diskussioon võimaliku positiivse ja negatiivse mõju üle, mida arvuti kasutamine väikelapse arengule avaldada võib ning vähesel määral kestab see tänase päevani. Üldiselt on nüüdseks jõutud seisukohale, et arvuti võib olla väga hea vahend laste õppimiskogemuste rikastamisel (Haugland & Wright 1997; Vernadakis jt 2005). Äärmiselt tähtsaks peetakse seejuures aga tehnoloogia oskuslikku rakendamist – küsimusest „kas?“ on olulisem küsida „kuidas?“ (Haugland & Wright 1997; Clements 1999; Haugland 2000; Parette & Stoner 2008). Oskusliku ja läbimõeldud kasutamise korral on täheldatud, et arvutit saab edukalt kasutada näiteks matemaatiliste oskuste, probleemilahendusoskuse, käe-silma koostöö, lugemise-kirjutamise ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks (Clements 2002; Haugland & Wright 1997; Kumtepe 2006; McCarrick & Li 2007).

Allakirjutanu on lasteaiaõpetajate seas eelnevalt läbi viinud kaks uuringut antud teemal. 2005. aastal läbiviidud küsitlus Tallinna lasteaedades näitas, et arvuti kasutamine õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel oli üsna erandlik nähtus ning õpetajad tundsid end sealjuures ebakindlalt, kuid vähesel määral seda siiski tehti. 2009. aastal selgus küsitlustulemustest, et endiselt on nii Tallinnas kui ka teistes Eesti suuremates linnades väga vähe lasteaedu, kus tehnoloogiat õppe- ja kasvatustöös kasutatakse, peamiselt teevad õpetajad seda omal algatusel ning entusiasmist. Üldiselt on aga kujunenud positiivne hoiak arvutite kasutamisesse ning kuigi õpetajad näevad ka sellega seonduvaid ohte, leitakse, et arvuti sobib täiendama lasteaia traditsioonilisi õpetamismeetodeid. Arvutite rakendamist takistavad asjaolud on õpetajate haridustehnoloogiliste oskuste puudulikkus, virtuaalsete õppematerjalide vähesus ning tehniliste vahendite nappus – arvuteid on vähe ning olemasolevad on vananenud.

Viisime läbi küsitluse Tiigrihüppe Ideelaadal
Käesoleva aasta 12. juunil Tallinna Lauluväljakul toimunud ideelaada „Elu koolis koos tiigriga“ alushariduse boksis viidi külastajate seas samuti läbi samateemaline küsitlus. Vastajatel paluti avaldada arvamust olenemata nende ametist või eelnevast kokkupuutest lasteaia ja haridustehnoloogiaga. Nii oli 33 vastaja seas kõige rohkem lapsevanemaid (34%) ning klassiõpetajaid (28%), kuid ka logopeede, haridusasutuste juhte, infojuhte, üliõpilasi ning erinevaid aineõpetajaid. Lasteaias töötavaid inimesi oli vastajate seas minimaalselt, mis teeb küsitluse omamoodi huvitavaks ning aitab luua pilti sellest, kuidas antud teemat näevad muude elualade esindajad.

Võib väita, et valdav enamus küsitluses osalenud inimestest arvavad, et arvuti kasutamine lasteaias on omal kohal – koguni 88% pidas seda kas pigem vajalikuks või väga vajalikuks. Siinkohal tuleb silmas pidada asjaolu, et mitmed vastajad töötavad koolis, kus IKT kasutamine on tavapärane ning seetõttu ollakse positiivselt meelestatud. Ei saa tähelepanuta jätta ka vastanud lastevanemate üldiselt pooldavat hoiakut, mis on lasteaiale väga oluline. Väga vähe oli neid, kes arvuti kasutamist lasteasutuse õppe- ja kasvatustöös vajalikuks ei pidanud (9%). Kuigi 18% vastanutest arvas, et lasteaedade võimalused arvutite rakendamiseks on head või väga head, hinnati enamasti võimalusi pigem kesisteks (48%). Reaalne pilt Eesti lastaedades paraku on tõesti selline, et võimalused nii õpetajatele kui ka lastele arvutite kasutamiseks (näiteks rühmas) jätavad soovida.

Väga palju on arutletud küsimuse üle, mis vanuses lapsele võiks hakata arvutimaailma tutvustama. Valdav enamus küsitletutest leidis, et sobiv iga on 3-4 aastat (27%) ning 4-5 aastat (33%). Alla 3-aastase lapse arvutikasutust pooldas üksnes 6%, samapalju vanust 7 aastat ja rohkem. Leiti ka, et lasteaed võiks võimaldada arvutitegevusi just koolieelikutele vanuses 6-7 aastat (15%).

Ligikaudu pooled (41%) küsitletutest ei osanud öelda, milline on hetkeseis lastele mõeldud elektrooniliste õppevahendite osas – nähtavasti on põhjuseks see, et hulk vastajaid ei oma pidevat kokkupuudet antud valdkonnaga. Sama palju (41%) vastas aga, et vahendeid on vähe või pigem vähe ning 19% arvas, et vahendeid on piisavalt. Eestis ei ole tõepoolest välja töötatud väga palju algupäraseid virtuaalseid õppematerjale, mis oleks suunatud just lasteaiaealistele lastele. Küll aga on olemas palju internetikeskkondi ning kui õpetaja oskab otsida, siis ta ka sobilikke vahendeid leiab. Selleks aga on oluline haridustehnoloogiliste pädevuste olemasolu. Üldhariduskoolide õpetajate pädevustele pööratakse väga palju tähelepanu, lasteaiaõpetajate omadele mitte. Küsitluses osalenutest arvas 48%, et lasteaiaõpetajate haridustehnoloogilised pädevused pigem ei ole head või ei ole üldse head. Heaks või väga heaks hindas pädevusi 24% vastanutest. Tugev ülekaal jääb siiski negatiivsele arvamusele, mis nähtavasti on ka õigustatud – väga vähe on tegeletud lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujundamisega. Kui äsja ülikooli lõpetanud noored õpetajad on tasemeõppes vastava koolituse saanud, siis väga suurel osal staažikatest pedagoogidest ei ole oskusi uute tehnoloogiate rakendamiseks.

IKT kasutamise peamise takistusena toodi välja asjaolu, et lasteaedades on vähe arvuteid või on arvutid vanad (vastavalt 24% ja 19%). Järgmine põhjus on õpetajate ebapiisavad haridustehnoloogilised pädevused (16%), üldsuse skeptiline suhtumine arvutite kasutamisesse lasteaias (15%), lastele mõeldud õppematerjalide vähesus (13%) ning lastevanemate võimalik negatiivne hoiak (12%). Kõik loetletud aspektid on olulised, kuid enimnimetatud põhjused on kindlasti peamised – kui ei ole materiaalset baasi, ei ole võimalik ka parima tahtmise juures uuendusi sisse viia.

Küsitluses osalenud leidsid, et tegemist on aktuaalse teemaga ning arvasid, et antud valdkonda peab arendama. Väljendati muret väikelaste koduse arvutikasutamise üle – nimelt harjuvad lapsed kodus vale arvutikasutusega, siin nähakse võimalust ka lastevanemate koolitamiseks. Lasteaia üks ülesanne võiks olla kujundada laste suhtumist arvutisse kui töö- ja õppimisvahendisse, nii ei jää see üksnes meelelahutusallikaks. Lisaks juhiti tähelepanu asjaolule, et tehnoloogiat saab rakendada ka ilma, et laps ise peaks arvuti taga istuma. Antud valdkond on aja jooksul muutumas üha olulisemaks ning ka huvi selle vastu on kasvamas.

Maiki Liivas, Tallinna Lasteaia Sipsik õpetaja
Koolielu
Lisatud 8. septembril 2009

ALLIKAD:
- Clements, D.H. (1999). The Effective Use of Computers with Young Children. Reprinted from J.V. Copley (Ed.), Mathematics in the Early Years. Reston, VA: National Council of Teachers of Mathematics. 119-128.
- Clements, D.H. (2002). Computers in Early Childhood Mathematics. Contemporary Issues in Early Childhood Education. Volume 3, Number 2, 2002, 160-181.
- Haugland, S., Wright, J. (1997). Young Children and Technology: A World of Discovery. New York: Allyn&Bacon.
- Haugland, S. (2000). What Role Should Technology Play in Young Children's Learning? Part 2. Early Childhood Classrooms in the 21st Century: Using Computers to Maximise Learning. Young Children. January 2000 Vol. 55 / Num. 1, 12-18.
- Kumtepe, A. T. (2006). The Effects Of Computers On Kindergarten Children's Social Skills. Turkish Online Journal of Educational Technology, v5 n4 Oct 2006.
- McCarrick, K., Li, X. (2007). Buried Treasure: The Impact of Computer Use on Young Children’s Social, Cognitive, Language Development and Motivation. AACE Journal, v15 n1 p73-95.
- Parette, H., Stoner, J. (2008). Benefits of Assistive Technology User Groups for Early Childhood Education Professionals. Early Childhood Education Journal, 35(4), 313-319.
- Vernadakis, N., Avgerinos, A., Tsitskari, E., Zachopoulou, E. (2005). The Use of Computer Assisted Instruction in Preschool Education: Making Teaching Meaningful. Early Childhood Education Journal, 33(2), 99-104.