Probleemsete õpilaste mured: halvad hinded ja konfliktid


Avaldaja:Kristi Semidor29. Märts 2010

Õpiraskustega lastele teevad kõige rohkem muret probleemid õppimisega ja halvad hinded, samuti konfliktid õpetajate, klassikaaslaste ja pereliikmetega, selgub Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi korraldatud uuringust.

150 õpiraskusega Tallinna ja Harjumaa, Ida-Virumaa, Pärnu-, Võru- ja Põlvamaa noore küsitluse korraldas instituut tänavu jaanuaris-veebruaris. Seda aitasid läbi viia 50 sotsiaalpedagoogi, psühholoogi ja muud spetsialisti, kes on õpiraskustega laste tugiisikuteks.

Küsitlusest selgus, et probleemsete õpilaste seas on poisse märksa sagedamini, paljud (41 protsenti) on õppinud erinevates koolides ning õpilased ei oska end sageli riskirühmana määratleda - tugiisikute arvates on oht koolist välja langeda 63 protsendil, kuid õpilastest tunnevad seda ohtu 44 protsenti.

Õppimises mahajäämisele ja halvale õppeedukusele lisanduvad nende õpilaste muredele konfliktid koolis ja kodus, koolikiusamine ja madal enesehinnang. Laps on sageli konfliktide puntras ning tal tekivad kergesti tülid ja vastasseisud. Uuringust selgub ka, et mahajäämus algab sageli matemaatikas ja keeltes.

Kahel kolmandikul on probleemiks nende tasakaalustamata ja rahutu iseloom - igal teisel hinnatakse käitumist hindega "rahuldav" ja 27 protsendil on hindeks "kaks". Vaid igal neljandal on käitumishinne "neli" või "viis".

Pooled probleemsetest lastest on sagedased tunnisegajad ka oma demonstratiivse esinemise või provotseerijana ning pea kõik küsitletuist on kannatanud koolikiusamise all, olnud ise kiusaja või siis mõlema rollis.

Kahel kolmandikul on kodudes peretülid ja 42 protsendist kodudes toimuvad aeg-ajalt joomingud. Vaid iga kolmanda lapse emal ja viienda isal on lapse jaoks alati aega.

Uuringu järgi domineerib probleemsetel õpilastel arusaam, et osa õpetajaid paneb hindeid ebaõiglaselt, eelkõige arvavad nii 14-aastased õpilased. Samuti selgus, et algkoolides on enamikel põhikoolis raskustesse sattunud lastel läinud paremini. Niinimetatud murdepunkt kehvema õppeedukuse suunas on alanud 12-aastastel ning jätkub 13-aastastel ja vanematel.

Kõige rohkem lapsi (61 protsenti) saab hakkama järgmiseks päevaks kuni ühe tunni õppimisega. Keskmiselt kaks tundi päevas õpib 31 protsenti poistest ja 21 protsenti tüdrukutest ning kolm või rohkem tundi 16 protsenti tüdrukutest ja üheksa protsenti poistest.

Samuti selgus, et õpilaste käitumishinde ja virtuaalse aktiivsuse vahel on seos - madama käitumishindega põhikooli probleemsed õpilased on aktiivsemad virtuaalsetes suhtlusvõrgustikes. Piiramatu võimalus internetti kasutada on ligi pooltel (46 protsenti) ning suurem osa (42 protsenti) on iga päev internetis keskmiselt kaks-kolm tundi. 29 protsenti isegi neli tundi või kauem. Poisid olid suhtlusvõrgustikes aktiivsemad, kuid internetis oldud aja poolest poisid ja tüdrukud oluliselt ei erine.

Oma tugiisikult ootavad lapsed abi õppimisel, aga ka abi suhtlema õppimisel koolikaaslaste, õpetajate ja vanematega. Paljud tõid välja ka kaitse koolikiusamise eest. Tüdrukute ootused tugiisikule on märksa suuremad kui poistel.

Õpiraskuste õpilaste toetamiseks algatasid Eesti Avatud Ühiskonna Instituut ja kriisinõustamiskeskus Mahena projekti, mille eesmärk on neid noori suunata ning julgustada otsuste ja tulevikuplaanide tegemisel, et sotsiaalse toimetuleku tõstmisega ennetada koolist väljalangetamist.

Sihtasutuse Innove ja Euroopa sotsiaalfondi toetusel mullu oktoobris alanud projekt on suunatud 150 õpi- ja käitumisraskusega põhikooli õpilasele vanuses 12-17 aastat, kelle sotsiaalne võimekus peaks kasvama 2,5 aastaga sedavõrd, et nad suudaksid põhikooli lõpetada. Õpilased on valitud Tallinnast, Harjumaalt, Ida-Virumaalt, Pärnu-, Võru- ja Põlvamaalt.

2006. aastal oli Eestis põhi- või madalama haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastaste noorte osakaal eagrupis 13,2 protsenti. Euroopa Liidu selle aasta eesmärk on, et see rühm moodustaks oleks alla kümne protsendi.

Allikas: BNS Lisatud 29. märtsil 2010

Haridus- ja Noorteamet