Noored leiavad, et välismaal õppimine annaks neile lisaks huvitavale kogemusele, silmaringi laiendamisele ja võimalusele iseseisvuda ka parema hariduse ja põhjalikuma keelepraktika. „Välismaal omandatav kõrgharidus on õpetamismeetodite poolest tõesti rikkalikum. Võrreldes Eestis pakutava teoreetilise kõrgharidusega, on see enam praktilise suunitlusega, koondades enda alla ka sandwich-tüüpi kursuseid, tänu millele on tudengid enesekindlamad erialase töö leidmisel ja praktiliste ülesannete lahendamisel,“ kinnitab noorte sõnu parema haridustaseme osas Taanis kõrghariduse omandanud Dream Foundation Eesti esindaja Triin Kõrgmaa.

Abituriendid eelistavad inglisekeelseid õpikeskkondi, millest tulenevalt soovivad nad enam kõrgharidust omandada Suurbritannias ja USA-s. „Asudes õppima inglisekeelsesse keskkonda, lihtsustavad noored tunduvalt oma kohanemisprotsessi ja õpingute alustamist,“ leiab Suurbritannias õppiv Liis Madlik. Huvitavad õppekavad panevad noori vaatama ka Hispaania, Saksamaa ja Taani suunas, kus lisaks mitmekesisele erialavalikule, maksab näiteks Taanis õppekulud kohalik riik.

Eelistatumad erialavalikud on seotud kunsti ja disainiga, mis viitab noorte loomingulisele meelele. Populaarsete erialade esirinnas olid veel majandus ja ettevõtlus, kultuur, ajalugu ja keeled, IT, tehnika ning meedia ja avalikud suhted. Vähem tunti huvi reaalainete, riigiteaduste ning pedagoogika ja kehakultuuri õppimise vastu.

Igal asjal on kaks poolt. Reaalsus takistab noortel tihti suurelt unistada ja hirmud saavad unistustes võitu. Peamisi põhjusi, miks noored hoolimata suurest soovist välismaal kõrgharidust omandada Eestisse jäävad, on seotud välimaal toimetuleku ja ennekõike finantsprobleemidega. „Välismaal õppimist võrreldakse alati suure väljaminekuga. Ma usun, et kui see nii oleks, ei õpiks tuhanded noored täna seal, kus nad õpivad. Finantsprobleemidega aitavad toime tulla läbimõeldud otsused ja valikud,“ sõnab Kõrgmaa ja lisab, et suuremate finantsprobleemide vältimiseks võivad noored õpingute kõrvalt töötada, taotleda stipendiume, võtta õppelaenu, koguda enne minekut raha või asuda õppima riikidesse, kus õppemaks on madal või õppekulud katab kohalik riik. Lisaks majanduslikule toimetulekule pelgavad noored keelebarjääri tekkimist, elukoha mitte leidmist, koduigatsuse teket ja sõpradest eemalolekut.

Hoolimata hirmudest, on 77% küsitlusele vastanud abiturientidest mõelnud ja astunud ka esimesi samme, et välismaale õppima asuda. Noored, kes on oma otsuses kindlad, eelistavad välismaal omandada terve õppekava ehk minna õppima kolmeks ja enamaks aastaks. Otsuses kahevahel olevad abituriendid mõlgutavad mõtteid ajavahemiku pool aastat kuni kaks aastat vahel.

Dream Foundation Eesti
Lisatud 31. märtsil 2010