Eelkooliealiste ja algklasside lugemikud on kavandatud vajalike oskuste õpetamiseks. Me kõik kipume hindama mingi tegevuse kasu selle põhjal, mida saame sellest praegu – eriti lapsed, kes elavad olevikus rohkem kui täiskasvanud. Lugemise eesmärgiks on leida juurdepääs sügavama tähenduse juurde. Selleks et lapse tähelepanu köita, peab jutt olema huvitav, kaasakiskuv ja lõbus. Jutu sisu peab arvestama kõiki lapse arenguetappe – ebameeldivusi täie tõsidusega võttev, samaaegselt kasvatades lapse eneseusku. Laps õpib kindlasti hakkama saama ühiskonna erinevate tingimustega, kui lapse sisemised ressursid seda võimaldavad.

Muinasjuttude vorm ja struktuur pakuvad lapsele palju kujundeid, mille abil ta saab struktureerida oma unistusi, oma elule nende abil parema suuna anda. Paljud lapsevanemad usuvad, et last tuleb kõrvale juhtida kõigist kaootilistest, kurjadest ja vägivaldsetest fantaasiatest. Lapsevanemad usuvad, et lapsele tuleb esitada ainult meeldivaid, soovidele vastavaid kujundeid, et laps oleks silmitsi vaid elu päikeselise poolega. Reaalne elu ei ole aga sugugi täiesti päikeseline.

Elus valesti tehtu põhjus võib peituda meie endi loomuses. Inimestel on kalduvus stressis olles käituda agressiivselt, asotsiaalselt, isekalt, vihaselt. Et seda ei juhtuks, tuleks autori arvates pakkuda inimesele positiivseid emotsioone, temaga empaatiliselt suhtlema – kaob stress, jääb ära agressivne käitumine.

Muinasjuttude ülesanne on õpetada mitmekesises vormis võitlust tõeliste eluraskustega. Õpetatakse, et raskused on võidetavad ja lõpuks on võimalik jääda võidumeheks. Muinasjutud õpetavad keelt, kultuuri ja sotsiaalset käitumist. Laps vajab, et talle antakse soovitusi sümboolses vormis, mille abil ta õpib probleemidega tegelema, mis võimaldavad tal ohutult kasvada ning küpseks saada.
„Ohutud“ lood aga ei nimeta surma ega vananemist, meie eksistentsi piire ega ka soovi igavesele elule. Ükski teine lasteraamat ei suuda anda sellist panust kui muinasjuturaamat. Muinasjutt kõneleb lapsega paremini kui ükski teine kunstivorm.  

Tiina Kilkson
Allikas: Bruno Bettelheim „Muinasjuttude võlujõud. Muinasjuttude tähtsus ja tähendus“, kirjastus Atlex 2007.
Lisatud 31. märtsil 2010